Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonide rikkumine on kriminaalkuritegu. Ärileht on advokaatide abil pannud kokku lühiülevaate teemast, kuhu panustas ka meie finantsõiguse valdkonna ekspert Krista Ševerev.
Karistuseks trahv või vangistus
Ševerev selgitab, et Eesti karistusseadustik näeb ette sanktsioonikohustuse täitmata jätmise korral füüsilisele isikule karistusena rahalise trahvi või kuni viieaastase vangistuse. Juriidilist isikut ootab 4000–16 000 000 euro suurune rahatrahv. Rahvusvaheline sanktsiooniseadus näeb finantsteenuste osutajatele ette karistuse ka sanktsioonist teatamata jätmise eest. Eraisiku rahatrahv on kuni 1200 eurot või arest, juriidilise isiku rikkumine kuni 400 000 eurot.
Sanktsioonide kontrollimiseks olgu määratud töötaja
Sanktsioonide nimekirja täiendatakse praegu tihti. Vajalikus infos järjepidamine on iga ettevõtte enda ülesanne. Parimaks allikaks on Euroopa sanktsioonide kaart.
Ševerev soovitab määrata ettevõttes töötaja, kes kontrollib, kas äripartnerile on kehtestatud sanktsioonid. Temal on ülevaade ettevõtte tegevusalasid mõjutavatest sanktsioonidest ning võimalikest klientidest, koostööpartnerite esindajatest ja tegelikest kasusaajatest, kellele on kehtestatud isikulised sanktsioonid. Kõigile sellistele isikutele peab tegema sanktsioonikontrolli nii ettevõtte eraisikust esindaja kui ka tegeliku kasusaaja põhjal.
Kahtluse korral tegutsege kohe
„Kui avastate, et klientide, koostööpartnerite või tehingute puhul on kahtlus, et rikutakse rahvusvahelist sanktsiooni, tühistage kohe ärisuhe või tehing,” lausub Ševerev.
Loe lähemalt Ärilehest.
