Tehnoloogia hüppeline areng on suurendanud tehisintellekti abil loodud teoste kommertsväärtust. Kui autor soovib saada tehisintellekti kasutades loodud teosele autoriõiguslikku kaitset, peab ta tehisintellekti loomingut ise oluliselt täiustama.
Tehisintellekt saab kontrollida kogu loomeprotsessi
Kui tehisintellekti on kasutatud töövahendina, kuuluvad autoriõigused üldjuhul isikule, kes tehisintellektile juhised andis. Nimelt tuleb autoriõiguslikust vaatest eristada tehisintellekti abil loodud teoseid tehisintellekti poolt loodud teostest. Esimesel juhul on tehisintellekti kasutatud vahendina. Sarnaselt näiteks fotoaparaadile, mille kasutamisel teeb kõik teose loomeprotsessi mõjutavad olulised otsused inimene – millise nurga alla asetada fotoaparaat, kuidas seadistada valgust, milline võiks olla kompositsioon.
Samal ajal on tehisintellekti võimekus arenenud sinnamaani, kus too saab teha kogu töö. See tähendab, et kuigi kasutaja koostab ülesandepüstituse, kontrollib tehisintellekt kogu loomeprotsessi. Aga kellele kuuluvad autoriõigused siis?
Kehtiva seadusandluse kohaselt saavad autoriõigused teosele tekkida üksnes selle loonud füüsilisele isikule, mille saab siis loovutada juriidilisele isikule, näiteks oma tööandjale. Kui kasutaja teost ei loonud ja tehisintellektile autoriõigused kuuluda ei saa, jääb üle ainult järeldada, et tehisintellekti poolt loodule autoriõiguslikku kaitset ei teki.
Sõltuvalt tehisintellektist võib kasutustingimustest siiski ka tuleneda, et autoriõigused tehisintellekti abil loodud väljundile kuuluvad tehisintellekti kui tarkvaralise programmi arendajale.
Seisukohta, et tehisintellekti poolt loodu ei ole autoriõiguslikult kaitstud, toetab USA autoriõiguse ameti hiljutine otsus, kus vaidluse teemaks oli tehisintellekti abil loodud koomiksiraamat. Analüüsiti kolme autoriõiguse objekti: koomiksi tekst, pildid ja nende kombinatsioon. Amet tuvastas, et füüsilisest isikust autor koostas teksti ja kombineeris selle piltidega. Kuivõrd selles osas ei kasutanud autor tehisintellekti abi, on tekst ning teksti ja piltide kombinatsioon tervikuna kaitstud füüsilisele isikule kuuluvate autoriõigustega.
Tehisintellekti loomeprotsess erineb oluliselt
Piltide loomiseks kasutas autor tehisintellekti Midjourney. Amet uuris lähemalt tehisintellekti tööpõhimõtteid ning tegi mitu järeldust. Esiteks tuvastas amet, et Midjourney ei tõlgenda ülesandepüstitusi kui spetsiifilisi juhiseid väljundi loomiseks. Süsteem ei saa grammatikast, lausestruktuurist ja sõnadest aru nii nagu inimesed. Seega erineb tehisintellekti loomeprotsess oluliselt sellest, kuidas looks näiteks kunstnik tellija juhiste järgi maali.
Teiseks leidis amet, et Midjourney loob ülesandepüstituse alusel neli versiooni teosest, mida on võimalik täiendavate käsklustega edasi arendada. Kuigi kasutaja saab ülesandepüsituse ja täiendavate käsklustega tehisintellekti loomeprotsessi mõjutada, puudub tal loomeprotsessi üle kontroll ning lõpptulemust ei ole võimalik ette näha. Kolmandaks märkis amet, et kasutaja kulutatud aeg ja tehtud pingutus ülesandepüstituse ja käskluste koostamisel ei anna alust väita, et tegemist on kasutaja originaalse loominguga.
Ameti otsust analüüsides võib aga märgata vihjeid sellele, kuidas tehisintellekti kasutades loodud teostele ikkagi kaitset saada. Kuna hinnatakse autori enda loomingulist panust, peab autor panustama teose loomisesse rohkem kui üksnes tehisintellektile käsklusi andes. Näiteks on võimalik tehisintellekti poolt loodud teosest luua tuletatud teos – loodud kunstiteost ise täiendades või muutes.
Ehk on autoriõiguslik regulatsioon ajale jalgu jäänud?
Muudatused peavad olema niivõrd olulised, et saaks rääkida autori enda intellektuaalse loomingu tulemusest. USA autoriõiguste amet leidis, et portree ülemise huule kerge töötlus ei ole piisav. Ühtlasi on võimalik lülitada tehisintellekti poolt loodud teoseid teistesse autori teostesse. Nii nagu antud juhtumi puhul moodustasid pildid osa koomiksiraamatust kui tervikust. Sellisel juhul saab kaitse siiski kombineeritud teos tervikuna ning selles kasutatud tehisintellekti poolt loodud pilte võivad kolmandad isikud jätkuvalt ilma luba küsimata kasutada.
Eesti ja Ameerika autoriõiguse seadused on muidugi erinevad, aga tehisintellekti autoriõigustesse puutuv ei ole veel peaaegu mitte kusagil õiguslikult reguleeritud. Seepärast tasub tähele panna, kuidas seadusandjad üle maailma kalduvad suhtuma tehisintellekti abil loodud teostesse, sest põhiidee jääb tõenäoliselt riikidevaheliselt samaks. Võttes arvesse tehisintellekti ülemaailmsust ja globaalset liikumist autoriõiguste ühtlustamise suunas, on autoriõigusliku regulatsiooni täiendamine riigipõhiselt väga keeruline.
Asjaolu, et tehisintellekti kasutades loodud teostele autoriõigusliku kaitse saamiseks on vajalik füüsilisest isikust autori oluline täiendav panus, võib hakata takistama tehisintellekti edasist kasutamist ja seeläbi ka innovatsiooni. Jääb seadusandja mõelda ja otsustada, kas autoriõiguslik regulatsioon on ajale jalgu jäänud ning vajab täiendamist.
Loe artiklit Eesti Päevalehest!
