Kui silmad puhkust vajavad, anna artikkel üle kõnerobotile – vajuta ja kuula!
Tuleval aastal tõstab Eesti oma äriühingute tulumaksumäära 20%-lt 22%-ni. Lisaks kaob võimalus maksta madalama maksumääraga (14%) maksustatavaid regulaarseid kasumijaotisi. Kuigi äriühingute üldine edasilükatud tulumaksu süsteem ei muutu ning jätkuvalt on võimalik kasumit enne makse reinvesteerida ja hoida, siis tulevast aastast muutub kasumi jaotamine kallimaks.
Seetõttu on mõistlik jaotada võimalikult palju kasumit veel sel aastal. Eelmise aasta kasumi põhjal dividendide maksmises ei ole midagi keerulist. See eeldab 2023. majandusaasta aruande kinnitamist ning selle põhjal kasumi olemasolu. Raha olemasolul saab jaotada kasumit rahalises vormis. Kui raha ei ole piisavalt, siis on kasumit võimalik jaotada ka mitterahalises vormis, pidades silmas, et tulumaksu saab maksta ikkagi ainult rahas.
Küll tunnevad kliendid huvi, kas ka jooksval aastal teenitud kasumit on võimalik 2024. aasta jooksul jaotada. Tavapärasel viisil seda ju teha ei saa, kuna jooksva aasta kasum kinnitatakse alles 2025. aastal välja antavas majandusaasta aruandes ja siis kohaldub juba kõrgem tulumaksumäär. Mõned võimalused selleks siiski on.
Majandusaasta katkestamine ja uue aruandeperioodi kohaldamine
Kõige tüüpilisem moodus jooksva aasta kasumi põhjal dividende jaotada on jooksvat majandusaastat muuta.
Äriühingul on lubatud otsustada, et majandusaasta ei kattu kalendriaastaga. Näiteks saab ühing otsustada, et seni jaanuari algusest detsembri lõpuni kehtinud majandusaasta asemel hakkab kehtima oktoobri algusest septembri lõpuni kehtiv majandusaasta. Osanik saab selliselt jooksva majandusaasta seisuga 30.09.2024 katkestada, muutes ühingu põhikirja. See loob aluse koostada perioodi 01.01.-30.09.2024 kohta majandusaasta aruanne, milles kinnitatakse sel perioodil teenitud kasum. Selle arvelt saab ühing veel 2024. aasta sees kasumit jaotada.
See ei ole siiski hea variant ühingutele, mis peavad läbima auditeerimise. See võtab aega ning kasumi jaotamine 2024. aasta sees ei pruugi olla praktilistel põhjustel teostatav.
Kliendid uurivad tihti ka selle kohta, kas Eesti ühing saab enne majandusaasta lõppu jaotada eeldividende. Mitmes jurisdiktsioonis on see võimalik, kuid Eestis paraku mitte. Aktsiaseltsi põhikirjas võib ette näha, et juhatus võib nõukogu nõusolekul otsustada osanikele eeldividendide jaotamise, kuid seda pärast majandusaasta lõppu ja enne majandusaasta aruande kinnitamist. Seega ei ole võimalik jaotada eeldividende jooksva majandusaasta kestel.
Kapitalivähendus oma osa tagasiostu kaudu
Teine viis kasumit jaotada on läbi omakapitali vähenduste. Seda on võimalik teha üpriski kiiresti, kuivõrd tegemist on osa võõrandamise tehinguga. Näiteks saab Eesti ühing osta tagasi oma osa või aktsia, tasudes selle eest osanikule või aktsionärile teatud rahasumma. Ühing (müüja) ja osanik või aktsionär (ostja) saavad ise otsustada, millise summa ühing oma osa eest maksab.
Teatud piirini on väljamakstav rahasumma tulumaksuvaba (seda nii täna kui ka tuleval aastal). Selle piiri seavad varasemalt ühingusse tehtud omakapitali sissemaksed. Seda piiri ületavalt summalt maksab ühing tulumaksu 20% määras (tuleval aastal 22% määras) sarnaste reeglite alusel, mis kohalduvad dividendide jaotamisele. Sealjuures ei saa ühing valida, kas ta esiteks maksab välja maksustatava osa või maksuvaba osa – esiteks kasutatakse ära maksuvabastus ning seejärel makstakse välja tulumaksuga maksustatav osa.
Loe artiklit ka RMP ja Raamatupidaja portaalidest!
