Mõned päevad tagasi lubas minister Aab kasvõi erilennukiga minna Hiina vajalikele maskidele-kinnastele järele. Igapäevaselt edastatakse optimistlikke uudiseid, et hankemasinad käivad ning varsti on loota, et kaup jõuab ka Eestisse.
Riigihangete puhul oleme harjunud mõttemalliga, et pakkujad konkureerivad ihaldatud hankelepingu nimel ning vabaturu tingimustes on konkurents alati rikkalik. Kriisi tingimustes oleme vähemalt hädavajalike vahendite ja seadmete puhul jõudnud aga vastupidisesse olukorda – hankijad konkureerivad üle maailma pakkujate pärast ja otsivad tikutulega taga pakkujaid, kes ehk oleks nõus vajaminevat mõistlikel tingimustel tarnima. Seetõttu puudub hankijatel sisuliselt mistahes läbirääkimispositsioon.
Itaalia ja USA ekspertide kogemus näitab, et hankeid vahendite ja aparaatide tarbeks korraldab samal ajal sisuliselt terve maailm. Kuidas korraldada riigihankeid kui rahvusvaheline meditsiinitarvikute hanketurg on paanikas?
Esimese sammuna tuleks hädavajalike vahendite hankimiseks nimetada keskne asutus ja vajadusel viia sinna kasvõi ajutiselt kogu hankimiseks vajalik oskusteave. Seda mitte üksnes riigile kuuluvate haiglate vaates, vaid kõiki vahendeid vajavaid tervishoiuasutusi hõlmates. Sealhulgas kaasates ka erasektori teenusepakkujaid, kellega muidu ühishangete korraldamisel koostööd ei tehta.
Meie advokaat Kadri Härginen ja jurist Mario Sõrm tõid Ärilehes välja näiteid, mis kinnitavad, et edu saadab neid hankijaid, kel erilised teadmised, uudsed lahendused ning eelkõige paindlikkus.
