2022. aasta statistika järgi jõudsid töövaidluskomisjoni ligikaudu 1800 töövaidlust, millest ligi 90% oli algatatud töötajate poolt. Rahaliste nõuete kogusumma oli 9 miljonit eurot ja 31% vaidlustest lõppes kompromissiga.
Missuguseid vaidlusi peetakse töövaidlusteks? Meie vaidluste lahendamise ja ennetamise töörühma advokaadi Albert Linntami sõnul on need töökohal tekkinud konfliktid, mis on eskaleerunud õigusvaidluseks, enamasti töövaidluskomisjoni vaidluseks, aga pahatihti hiljem ka kohtuvaidluseks. Lihtsam vaidlus võib tekkida näiteks sellest, et tööandja jätab maksmata palga või puhkusekompensatsiooni. Keerulisem vaidlus võib aga alguse saada näiteks puudujäägist sularahakassas või vaieldakse selle üle, kas tööleping sõlmiti seaduspäraselt.
Kuula saadet Soraineni Spotify kanalil!
Tööandja peab oma ootusi selgelt väljendama
Üheks suuremaks probleemiks, millest vaidlused tekivad, on tööandja ja töötaja erinevad ootused seoses näiteks töökultuuri ja -eetika ning töötaja rolliga. Riverty personalijuhi Regina Valge sõnul on uue töötaja sisseelamis-programm ehk onboarding äärmiselt oluline, et vastastikuseid ootusi selgelt väljendada. Tegelikult on võtmetähtsusega juba värbamisprotsess, mille käigus tuvastatakse, kas töötaja sobib oma mõttelaadilt ettevõtte meeskonda või mitte.
Linntam on sellega nõus: „Inglise keeles on selline ütlus „hire for attitude, train for skill“. Selleks, et konflikte ära hoida, on väga oluline, et praktikas oleksid väärtused ja arusaamad küllaltki sarnased või vähemalt omavahel ühildatavad. Vastasel juhul võib peaaegu mitte millestki tekkida esimene konflikt ja hiljem hakatakse otsima ettekäändeid vaidluse alustamiseks.“
Regina Valge kogemuse põhjal on välismaistel töötajatel, keda Eestis on üha rohkem, kohati siinsete oludega kohanemine osutunud keeruliseks. Näiteks on neil olnud probleeme täpsest tööajast kinni pidamisega. „Kui me lepime kokku, et tööaeg on kaheksa tundi, algusega kell 10 ja lõpetades koos oma paindlikkusega 18:30, ja kui töötaja arvab, et on täiesti normaalne seda pluss või miinus 2 tundi nihutada talle sobivas suunas ning ta pärast ei mõista, miks tema otsene juht on tema töötulemuses või käitumises pettunud, siis tegelikkuses me peame alustama isegi nii väikestest asjadest. Tõesti ära rääkima, millised on meie ootused siinses keskkonnas.“
Mida teha, kui töötaja meeskonda ikkagi ei sobi? Millal ja kuidas teha töötajale hoiatus? Kuidas töövaidlusi ennetada ja millistel juhtudel neid ei tohikski ennetada? Millal piirduda vaidluse puhul töövaidluskomisjoniga, millal minna kohtusse? Need ja veel mitmed põletavad küsimused saavad vastused saates „Soraineni sagedus“, kus võetakse sel korral luubi alla töövaidlused. Täpsemalt käiakse algusest lõpuni läbi töösuhte elukaar, juhtides tähelepanu nendele asjadele, mida ettevõtja saab teha töövaidluste ennetamiseks või nende võimalikult hästi lahendamiseks.
Saadet juhivad Oliver Ämarik ning töövaidluste valdkonna juht, vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa. Külas on meie vaidluste ennetamise ja lahendamise tiimi vandeadvokaat Albert Linntam ning Riverty personalijuht Regina Valge.
„Soraineni sagedus” on nüüd ka YouTube’is. Vaata siit!
Youtube’ist saad järele kuulata ka kõik varasemad „Soraineni sageduse” saated.
Kuul saadet Äripäeva raadios või Soraineni Spotify’s!
