Töötervishoius muutuvad aina olulisemaks vaimse tervisega seotud probleemid ning vaimse tervise hoidmine töökeskkonnas. Aasta algusest jõustusid määruse muudatused, millega lisati kutsehaiguste loetellu posttraumaatiline stressihäire ja muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid. Sisuliselt tähendab muudatus seda, et nüüd on töötajatel võimalik nõuda tööandjalt hüvitist mh olukorras, kui tekkinud terviseprobleem on põhjustatud töökeskkonnas esinevatest psühhosotsiaalsetest ohuteguritest.
Tasub silmas pidada, et olukorras, kus töötervishoiuarst on töötajal juba kutsehaiguse diagnoosinud, on töötajal võimalik nõuda tööandjalt tema sissetuleku vähenemisest tingitud kahju praktiliselt elu lõpuni.
Sellisteks psühhosotsiaalseks ohuteguriteks, mis võivad põhjustada tööstressi ning viia kutsehaiguse kujunemiseni, on peetud näiteks õnnetus- või vägivallaohtu, ebavõrdset kohtlemist, kiusamist ja ahistamist, töötaja võimetele mittevastavaid ülesandeid, pikaajalist üksinda töötamist jne. Üheks suurimaks riskifaktoriks tööstressi tekkimisel on peetud ka kaugtöö tegemist ja pikaajaliselt üksinda töötamisest põhjustatud vaimset pinget.
Selleks, et vältida liigse tööstressi teket ning selle kujunemist kutsehaigusest, tasuks tööandjatel jõustunud muudatustega arvestada juba riskianalüüside koostamisel. Nimelt kohustab töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) tööandjat korraldama töökeskkonna riskianalüüse, mille käigus tööandja peab välja selgitama töökeskkonnas esinevad ohutegurid ning hindama nendest tulenevaid riske töötaja tervisele ja ohutusele. Selliste ohutegurite seas tuleks nüüd enam tähelepanu pöörata just psühhosotsiaalsetele ohuteguritele ehk teisisõnu mõelda läbi, millised on need töökeskkonnaga seotud mõjurid, mis võiksid töötajatel tööstressi põhjustada.
Olles sellised mõjurid tuvastanud, tuleb tööandjal koostada ka tegevuskava, milles nähakse ette vajalikud meetmed terviseriskide maandamiseks, muutes vajadusel töökorraldust või kohandades töökeskkonda töötajale sobivamaks. Tööandja hoolsus riskide kaardistamisel ning nende maandamiseks vajalike meetmete rakendamisel on oluline, et vältida kutsehaiguste tekke riski ning sellest tulenevaid töötajate võimalikke nõudeid tööandjate vastu.
Loe lisaks, kas ja millal on lubatud töötajaid jälgivate seadmete kasutamine töösuhetes
Töötajaid jälgivate seadmete kasutamine töösuhetes
Lisainfo: Lise-Lotte Lääne
Loe lisaks ka artiklit 2023. aasta alguses jõustunud tööohutuse ja töötervishoiu seaduse muudatustest, millega uuendati töötervishoiuteenuse korraldust
Uus terviklikum töötervishoiuteenus
Lisainfo: Pirkko-Liis Harkmaa
Samuti saab lugeda aprilli lõpus Euroopa Komisjoni välja antud juhiseid, kuidas ohtlike ravimite käitlemisega kaasnevaid riske vähendada või ära hoida
Uued juhised ohtlike ravimite käitlemiseks töökohal
Lisainfo: Pirkko-Liis Harkmaa
