Meie advokaat Liisa-Maria Puur kommenteeris Liis Lemsalu „Pealtnägijale“ antud intervjuu valguses Kroonikale, kui palju võib pahatahtlike inimeste poolt internetis levitatavate kuulujuttude vastu võitlemine maksma minna.
Puur rääkis, et kui keegi avaldab sinu kohta ebaõigeid faktiväiteid, saab nõuda, et ta need ümber lükkaks – selgesõnaliselt ütleks, et tema väidetu ei ole tõsi. „Kui ta seda teha ei soovi, peavad tal olema tõendid, et tegu on tõega,“ ütles Puur.
Kui tegemist on inimese au ja väärikuse teotamisega, kuuleb Puuri sõnul advokaadile helistades tõenäoliselt esimesena soovitust saata rikkujale otse nõudekiri. „Kirjas palutakse viisakalt valeandmed ümber lükata ja kahjuhüvitis ära maksta. Kui sellest abi pole, võetakse ette juba kohtutee.“
Puuri sõnul tuleb arvestada, et tänase kohtupraktika järgi tuleb enamasti oma põhimõtetele ja õiglustundele ise peale maksta. „Mõned aastad tagasi oli suurim väljamõistetud hüvitis 7000 eurot ja väikseim 200 eurot. Keskmine jäi alla 2000 eurot. Suuremad hüvitised mõisteti välja juriidilistelt isikutelt. Netikommentaatoril tuleb välja käia pigem paarsada eurot, mitte tuhandeid.“
Lisaks tuleb arvestada sellega, et reeglina ei saa isegi võitja kogu vaidlusele kulutatud raha tagasi, rääkimata kaotajast, kellel tuleb lisaks enda advokaadile (osaliselt) kinni maksta ka võitja advokaadikulud. „Seda arvestades eelistab valeinfo avaldaja nii mõnigi kord vabatahtlikult kahjuhüvitise ära maksta,“ kommenteeris Puur.
Seega ei too kohtuvõit rahalist võitu, küll aga võib aidata taastada rikutud mainet ning anda moraalse võidu ja hingerahu.
