Meie meditsiini ja tervishoiu valdkonna regionaalne juht ja tuleviku tervishoiu ideekorje üks algatajatest Lise-Lotte Lääne käis Vikerraadio „Reporteritunnis“ rääkimas Eesti tervishoiusüsteemi reformimisest. Koos prof. Peep Talvingu ja dr. Vassili Novakiga võeti saates luubi alla eriarsti visiiditasu tõus, EMO ummistatus ja võimalikud lahendused, kuidas Eesti tervishoidu paremaks muuta.
„Visiiditasu tõus suures plaanis ei muuda midagi,“ arvas Lääne, „see ei muuda neid probleemkohti, mis meil täna on.“ Lääne sõnul on Eesti tervishoid üles ehitatud esmatasandi tervishoiule. Perearstidele, kooliõdedele ja ämmaemandatele on lausa seadusega antud võrreldes eriarstidega haruldane roll: ennetava meditsiini roll. Nii peaks just perearst olema see, kelle poole inimene esimesena pöördub, seda nii lihtsaks tervisekontrolliks kui ka siis, kui ta pole „pikali maas“, kuid tal on mingi mure.
„Miks oleme selle esmatasandi rolli jätnud kõrvale?“ küsis Lääne. „Ma kardan, et visiiditasu selle rolli taasmõtestamist ei loo. Selle uus tulemine saab tulla ainult läbi väga julgete otsuste, läbi julgete muudatuste. Neid ma tahaksin näha.“
Eesti vajab üht-kaht suurt tervise keskust
Lääne sõnul peaksime me ühiskonna vaatest mõtlema, kas visiiditasudest laekuv raha läheb päris õigesse kohta? „Suur muudatuste vajadus algab minu hinnangul tänase haiglasüsteemi põhjalikust ümberkorraldamisest ja põhjalikust ülevaatamisest.“
Kuigi Lääne on rahul sellega, et Tallinna haigla projektiga liigutakse edasi ja hakatakse lahendama Põhja regiooni killustatust, tuleks vaadata laiemat, Eesti ülest pilti. „Kas me peame tõesti toetama seda, et meil on haiglavõrgus täna nii palju haiglaid. Või me võiksime mõelda, kuidas me saaksime seda raha kasutada efektiivsemalt, mida me täiendavalt tahame ühiskonnalt korjata?“ arutles ta.
Veel kaugemale mõeldes leiab Lääne, et julge lahendus oleks, arvestades meie riigi väiksust, teha Eestisse üks väga suur peamine tervise keskus ja Tartus, kus on väga tugev teaduskompetents ja arstiõpe, võiks olla spetsiifilisemate kompetentsikeskuste kogum. „Meil on vaja tsentraliseerituse suunas selles osas tagasi minna, et meil peaksid olema üks või kaks väga suurt keskust, kes suudavad luua protsesse-süsteeme, mis aitavad inimeste sünnist surmani teekonda sisuliselt hallata.“
Tükipõhine rahastus pole efektiivne
Lääne sõnul ei saa Eesti kui piiratud ressurssidega väike riik, endale lubada ebaefektiivset süsteemi, kus dubleeritakse nii tööd kui ka kalleid meditsiiniseadmeid. Miks siis meil omavahel konkureeritakse? „Üheks põhjuseks on tõesti see, et meil on tegemist eraõiguslike juriidiliste isikutega, kes võitlevad tervisekassa lepingute pärast. Aga teine pool on see, et tänane tervishoiusüsteemi rahastus on üles ehitatud tükipõhisele rahastamisele. Sisuliselt peab iga tervishoiuteenuse osutaja, kellel on õnnestunud tervisekassaga lepingusse minna, näitama ära, et täna ma müüsin selle tüki selle eest, palun rahastust,“ rääkis Lääne.
Taoline tüki müümine ei saa aga Lääne sõnul kunagi luua soovi müüa tervikteenust. „Võib-olla see pole kõige parem näide, aga sisuliselt on kasulikum opereerida sama põlve kolm korda. See on täna see koht, miks me konkureerime. Tükipõhine rahastus toobki kaasa selle, et oleme jätkuvalt killustunud.“
EMO-le ligipääs on liiga lihtne
Mõni aeg tagasi kirjutati ajakirjanduses olukorrast, kus kiirabi töö oli Tallinnas tugevalt häiritud, sest Põhja-Eesti regionaalhaigla ei olnud võimeline kiirabilt piisavalt kiiresti patsiente vastu võtma.
Lääne sõnul on ligipääs EMO-le liiga lihtne ja inimeste mõttemall peab muutuma: tavalise nohuga last pole mõtete EMO-sse vedada. Nõuniku sõnul tuleb küsida, kuidas me saame inimesi „nügida“ õiges suunas. Lahendus võiks peituda tehisintellektis ja kohustuslike triaažide täitmises, mis tagab selle, et inimene ei pääse EMO uksenigi, enne kui ta on veebi teel teinud triaaži ja saanud tulekuks rohelise tule.
Kellest on tervishoius puudus?
„Kui panna numbrid lauale, siis tegelikult meil arste on,“ ütles Lääne. Puudujääk on tema arvates toetavatest teenustest ja teistest tervishoiutöötajatest, näiteks kliinilistest psühholoogidest.
„Kas meie, väga väikese riigi, tervishoiu päästmiseks on meil tingimata vaja väga kõrgelt kvalifitseeritud arste juurde? Ma ei ütle, et neid ei ole vaja juurde, aga kas me peame sellele peamiselt rõhuma?“ arutles Lääne. Tema sõnul võiks lauale panna idee tervise coachidest, mille lisas tuleviku tervishoiu ideekorje veebilehele Priit Tohver. Kiirema väljaõppega tervise coachid võiksid Tohveri idee kohaselt perearstide koormust vähendada, pakkudes patsientidele igapäevast abi oma tervise-eesmärkide saavutamisel.
Kuula tervishoiusüsteemi reformimisele pühendatud saadet siit.
Tutvu tuleviku tervishoiu ideekorjega siin.
