Tervisekassa ja valitsus on selgelt välja öelnud, et Eesti tervishoiusüsteem vajab lisarahastust ja kiiresti. Rahastus on aga vaid üks pool tervishoiusüsteemi päästvast võrrandist – on viimane aeg süsteemi ennast muutvateks reformideks, kirjutab meie meditsiini ja tervishoiu valdkonna juht Lise-Lotte Lääne ajakirjas Edasi.

Ideed süsteemseteks muutusteks on rakendamiseks valmis

Platvormil www.tulevikutervishoid.ee kogutakse ideid, et ärgitada ühiskonda kaasa mõtlema Eesti tervishoiu tuleviku kujundamises. Neid on kogunenud omajagu ning väga erinevaid. On konkreetseid ettepanekuid, mis keskenduvad spetsiifilise probleemi lahendamisele (näiteks Ruben Rembeli idee „Kiirabikopteri teenus Eestisse“), aga ka ideid, mis proovivad haarata laiemat pilti ja pakkuda välja süsteemi terviklikumalt muutvaid ettepanekuid (näiteks Priit Tohveri „Parem juhtimine, parem tervishoid“).

Ideid on tänaseks kogunenud 43 ja igaüks neist annab kinnitust sellest, et tervishoiusüsteemi ei tee korda üksnes võrrandi ühe poole parendamine, vaid eduka tuleviku-tervishoiu ehitamiseks tuleb see korraks piltlikult öeldes pulkadeks lahti võtta ja seejärel taas kokku panna.

Raha üksi ei päästa, vaja on kogu tervishoiusüsteem taasleiutada

Inglise ja ka eesti keeles on üks tore tegusõna, mida ettevõtjad kasutavad üsna tihti, et näidata vajadust suunamuutuseks või uuteks eesmärkideks: to reinvent ehk taasleiutama. Julgen väita, et peame Eesti tervishoiusüsteemi samamoodi taasleiutama ja toetan platvormilt läbi käinud mõtteid, kus suurtele muudatustele üles kutsuti.

Eesti tervishoiusüsteemi reguleerivad õigusaktid, milles kehtestatud põhimõtted pärinevad enam kui kahe kümnendi tagusest ajast. Selle ajaga ei ole muutunud mitte ainult ühiskonna vajadused, vaid ka võimalused. Seega alustuseks vajaks tervishoiusüsteem õigusreformi, mis küll ilmselt raputaks juurdunud süsteemiga harjunud ettevõtjaid ja ühiskonnaliikmeid, kuid aitaks meil minna edasi tulemuspõhise tervishoiusüsteemiga.

Elevandist ruumis ei räägita

Tulemuspõhise rahastussüsteemi loomine ei ole kahtlemata lihtsate killast, nagu tõdeb Priit Kruus oma idees „Lõpetame (kindlustusmakse maksjana) mahu ostmise ja hakkame ostma tulemust“: „[…] selle muutuse tekitamine on keeruline ja vajab tohutult julgust, süsteemsust. Väga palju asju tuleb samal ajal ümber korraldada. Küsimus jääb, kas meil on julgeid, kes seda ette võtavad. Muidu jääb arutelu sisuliselt peenhäälestamise tasandile (maksumäärad, maksuvabastused, lepingumahud, koolitusmahud). Aga elevant on ruumis ning sellest ei räägita, sest see on liiga keeruline ja liiga palju muutusi nõudev küsimus.“ Arvamusfestivalil toimunud arutelul „Eestlane kannatab, aga kaua ikka ei ela?“ nõustusid panelistid suures plaanis, et tulemuspõhisuse suunas saab liikuda ning tulemusi on võimalik ka mõõta ravijuhiste ja andmete parema kasutuse korral.

Mõelgem kastist välja

Andmete parem ja targem kogumine ning kasutamine on seejuures tervishoiu taasleiutamise üks võtmekohti. Platvormil üks populaarsemaid ideid – Mikk Toomingu „Kõigil Eesti haiglatel üks IT-süsteem“ – pakub välja, et kõik Eesti haiglad peaksid töötama ühtses IT-süsteemis. Ei vaidle mõttele vastu, kuid läheksin veel kaugemale. Tegelikkuses peaksid ühtses inforuumis olema kõik inimese terviseteekonnas rolli omavad asutused (sh perearstid, Tervisekassa valikupartnerid, sotsiaalhoolekande teenuse osutajad). Siit omakorda tõuseb küsimus, et miks ei täida seda ülesannet praegune riigi infosüsteemi juba kuuluv tervise infosüsteem. Jällegi koht, mis tuleks üle vaadata ja läbi mõelda.

Kindlasti ei saa tervishoiusüsteemi taasleiutamisel üle ega ümber olemasoleva haiglavõrgu ümberkorraldamisest ja võidurelvastumise lõpetamisest (vt Johanna Hade idee „Optimeerimine“). Sellekohased ideed on ju tegelikult Sotsiaalministeeriumi laualgi, kuid nende elluviimine seisab veel ootel. Kastist välja võiks mõelda ka tervishoiuteenuste osutamisest üleüldiselt: kas perearstide tööd saaks osaliselt asendada tervise coach’id (nagu pakkus Priit Tohver oma idees) või kas oleks võimalik proovida uudseid lahendusi koduõenduses, nagu seda on suutnud teha Buurtzorg Põhjamaades?

Miks praegune süsteem ei toimi ja milliseid lahendusi veel välja käidi, loe lähemalt siit.

Ideekorjet korraldavad AstraZeneca Eesti esindus, Ameerika Kaubanduskoda ja Soraineni advokaadibüroo.