Kui silmad puhkust vajavad, anna artikkel üle kõnerobotile – vajuta ja kuula!
Rahandusministeeriumis on vist unustatud, et raamatupidamislik kasum ei ole sama mis raha, millega maksu maksta, kirjutavad meie maksueksperdid partner Paul Künnap ja vandeadvokaat Verner Silm Äripäevas avaldatud arvamusloos.
Oleme jälginud demagoogiliselt julgeolekumaksuks nimetatud ettevõtete tulumaksu ettepaneku edenemist kasvava imestusega. Kas me päriselt teeme endale midagi, mis on nii ilmselgelt kahjulik, ebaproportsionaalselt kulukas ja mis vähegi pikemas perspektiivis vähendab, mitte ei suurenda maksulaekumisi? Leedu kolleegid vangutavad pead ja kallavad popkorni kaussi.
Kõiki põhjuseid, miks see mõte on erakordselt halb, ei jõuagi üles lugeda. Üheks nendest on asjaolu, et meie maksusüsteem ei ole sellise maksu rakendamiseks ligilähedaseltki valmis.
Näiteks puudub meil mistahes raamistik selleks, et arvestada, mis üldse võiks olla maksustatav kasum. Kui on poliitiline soov liikuda klassikalise ettevõtte tulumaksusüsteemi peale, siis tuleks sellest alustada. Äsja avaldatud uue maksu kehtestamise eelnõus on aga kurvid sirgeks lõigatud ja leitud, et maksustatavaks kasumiks on lihtsalt tavaline raamatupidamislik kasum enne tulumaksustamist.
Paraku on kurvides tihtipeale kivid. Seal, kus kehtib klassikaline ettevõtte tulumaksusüsteem, ei tehta nii nagu eelnõus pakutakse. Põhjusega.
Kasum ainult paberil
Üheks näiteks, miks nii ei tehta, on kinnisvarainvesteeringud. Reeglina arvestatakse Eestis kinnisvarainvesteeringuid raamatupidamises õiglase vara meetodil. See tähendab, et kinnisvara tuleb hinnata igal aastal ning kui kinnisvara väärtus on kasvanud, tähendab see, et kasumiaruandes kasumirida kasvab, ilma et tegelikkuses oleks ühtegi senti raha kusagilt juurde tulnud.
Muidugi võib juhtuda, et kinnisvarahinnad lähiaastatel ei kasva. Kuid arvestades üldist intresside langust, siis pigem loodaks vastupidist.
Sarnane lugu paberil kasumiga juhtub nii metsamajanduses kui ka põllumajanduses, kus löök võib tulla veel valusam. Bioloogilise vara juurdekasvu tõttu peab hoolas metsaomanik igal aastal korrigeerima oma kasvava metsa väärtust.
Siinkohal on tähtis mõista, et metsamaterjali realiseerimine võib toimuda alles mitmekümne aasta pärast, kuid eelnõu kohaselt see ei aita. Metsa kasvamise eest tuleb maksu maksta.
Kui suured metsaomanikud võivad hakkama saada, sest neil on kogu aeg ka jooksvalt tulusid, siis väiksematele ettevõtetele, kellel igal aastal tulu ei pruugigi olla, võib maks tähendada vajadust metsamaa pankroti vältimiseks lihtsalt maha müüa.
Kui eelnõu sellisel kujul vastu võetakse, võib see lõppeda nii mõnegi täiesti elujõulise ja ontliku ettevõtte jaoks maksejõuetusega või varade ennetähtaegse realiseerimisega. Rahandusministeeriumis on vist unustatud, et raamatupidamislik kasum ei ole lihtsalt sama asi mis raha, millega maksu maksta.
Kurvastav suhtumine
Kohati on ajakirjanduses näha ühelt poolt parastavas ja teiselt poolt kurjustavas toonis seisukohti, mis käsitlevad küsimust justkui mänguna. Et ettevõtjad võivad vabalt manipuleerida raamatupidamisega ja seeläbi otsustada, kas ja kui palju maksu maksavad, ning need, kes ei maksa, on pahad või siis maksu nimetust arvestades lausa ebapatriootlikud. Selline lähenemine teeb kurvaks, sest jätab mulje, nagu tegelikku probleemi polekski.
Kui maksu maksmist võiks kerge vaevaga vältida, tehes raamatupidamises natuke voodooʼd, siis ei oleks ju vahet. Kuid tegelikkuses see nii lihtne ei ole. Ainus kindel asi on, et võimalikke vaidlusi tuleb väga palju.
Äriseadustik näeb ette, et äriühingu juhatuse liikmed peavad käituma hoolsa ettevõtjana. Juhatus on ühtlasi see organ, kes vastutab ühingu raamatupidamise eest. See tähendab, et kõigil Eesti äriühingute juhatustel on kohustus vaadata eelnõu valguses oma ettevõtte raamatupidamine üle, et aru saada, mida uus maks tähendab. Vajadusel ja võimalusel tuleb teha ka korrektuurid, et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus.
Kuigi maksu tuleb maksta alles paari aasta pärast, on seda vaja teha veel sellel aastal, sest avansilise maksustamise aluseks tuleb eelnõu kohaselt järgmine majandusaasta. See vajadus on eriti kriitiline kõigil kinnisvaraomanikel, põllumeestel ja metsakasvatajatel.
2026. aastani on palju aega. Kuigi Eesti ärikeskkond – ehk lihtsamini Eesti – on juba saanud sellest avantüürist arvestatavat kahju, siis võimalusi vea parandamiseks on veel palju.
Loe arvamuslugu ka Äripäevast ja Raamatupidajast!
