Oled eraisikuna müümas oma kinnisvara või osalust äriühingus? Kaalud selle vara viimist enne müüki oma valdusühingusse, et saadud raha ettevõtluses hoida ja maksukohustust edasi lükata? Tasub olla ettevaatlik.
Kuigi varasem Riigikohtu lahend 2012. aastast (nr 3-3-1-79-11) seda lubas, on uue kuritarvituste vastase sätte tulek andnud Maksu- ja Tolliametile võimaluse neid tehinguid uurida. Et teema on taas päevakorda tõusnud, näeme ka kaasustest, mis meie lauale jõuavad.
Kuidas Riigikohus on seni valdusühingu kasutamist lubanud?
Kui füüsiline isik müüb talle kuuluva vara, näiteks kinnisvara või osaluse äriühingus, peab ta üldiselt maksma saadud kasult tulumaksu. Sageli antakse vara enne müüki oma äriühingule mitterahalise omakapitali sissemaksena üle, misjärel müüb vara äriühing. Kuna äriühingud ei pea tulu saamisel kohe tulumaksu maksma, saab maksukohustust edasi lükata ning reinvesteerida 20% (tulevast aastast 22%) rohkem vara, kui seda füüsiline isik teha saaks.
Siinkohal tekib küsimus, kas vara võõrandamine äriühingu kaudu on maksuõigust kuritarvitav tehing. Selleks tuleb vastata kahele küsimusele: kas äriühingu kaudu müümine annab maksueelise võrreldes füüsilise isikuna müümisega ja kas vara äriühingule üleandmiseks olid majanduslikud põhjused või tehti seda maksueelise saamiseks.
Riigikohus otsustas 2012. aastal, et vara võõrandamine oma äriühingu kaudu ei ole tavaliselt maksuõigust kuritarvitav tehing. See kehtib eriti siis, kui vara kasutamine äriühingus teenib äri eesmärki ja ei ole tehtud ainult maksueelise saamiseks. Kui on olemas tegelik äriplaan, siis kuritarvitust ei ole.
Kui vara paigutatakse äriühingusse vahetult enne müüki, võib see äriline eesmärk tunduda kahtlane. Siiski, ka sellises olukorras ei ole tavaliselt kuritarvitust, kuna puudub maksueelis.
Terve mõistuse najalt võib küsida, et oot-oot, äriühing ju tulumaksu maksma ei pea, kuidas siis maksueelist ei teki?
Maksueelist ei teki põhjusel, et eelise hindamiseks peaks olema võimalik võrrelda kahte samaväärse lõpptulemusega tehingut. Riigikohtu hinnangul ei ole olukorrad, kus ühel juhul saab müügihinna füüsiline isik ja teisel juhul juriidiline isik, võrreldavad, kuna vara jõuab kahe erineva isiku kätte. Kuritarvitust võib näha siis, kui äriühingu teenitud müügihind jõuab füüsilise isiku kasutusse näiteks ägeda firmaauto või „laenu” kujul.
Kas uus kuritarvituste vastane säte muudab olukorda ja Riigikohtu praktika kaotab oma tähenduse?
2019. aastal jõustus uus kuritarvituste vastane säte, mis asub tulumaksuseaduse §-s 51. Nimetan seda uueks sätteks, kuna kohtupraktika selle osas puudub ja halduspraktika alles kujuneb. Ka õiguslooja ei ole seda sätet eriti sisustanud, kuna see on kopeeritud Euroopa Liidu direktiivist muutumatul kujul, kuna me lihtsalt pidime seda tegema.
Menetlustes on tekkinud küsimus, kas uus säte erineb vanast (maksukorralduse seaduse § 84) sedavõrd, et vana sätte põhjal kujunenud Riigikohtu praktika enam ei kehti. Mina sellega ei nõustu. Põhjuseid selleks on mitmeid.
Üks olulisem põhjus on see, et need kuritarvituste vastased sätted ei ole tegelikult nii erinevad. Põhiline erinevus seisneb selles, et kui vanasti pidi maksueelise saamine olema tehingu ainus eesmärk, siis uue reegli järgi peab see olema vähemalt üks põhieesmärkidest. Täna peavad füüsilised isikud paremini põhjendama, miks neil oli vaja oma ühingut kapitaliseerida ja milles seisnes äriplaan.
Teiseks tuleb märkida, et maksueelis tähendas nii vanas kui ka uues reeglis sama asja. Selles osas ei ole midagi muutunud. Tuletame meelde, et Riigikohus ei näinud 2012. aastal oma ühingu kaudu vara müümises midagi taunitavat just seetõttu, et maksueelist ei tekkinud. Ühingu vara ei saa automaatselt lugeda osaniku varaks. See põhimõte kehtib ka täna, kuna selles osas ei ole toimunud põhimõttelist muutust.
Eeltoodu on siiski ainult minu mõttelõng. Kuidas suhtuks sellesse maksuhaldur või mida arvaks täna juba uues koosseisus õigust mõistev Riigikohus, näitab ainult aeg. Seniks:
Kapitaliseeri või restruktureeri,
peast viska maksumõtted.
Kui tuleb maksuvõit, siis teda ära pea ajama,
aga ärimõtted – need paberile kirja peab panema.
