Meie partner Kaido Künnapas ja jurist Karl Oskar Pungas kirjutasid finants- ja õigusuudisteveebis RUP sellest, mis muutub 2026. aastal maksuküüru kaotamisega.
Hiljuti kirjutati seadusesse muudatused, mis muudavad märkimisväärselt füüsilise isiku tulumaksu arvestamise reegleid ja kaotavad meedias paljuräägitud maksuküüru. Millest siis päriselt räägitakse? Kui jääda lihtsaks, siis ei räägita millestki muust kui keskerakonna poolt 2018. aastal tutvustatud regresseeruva maksuvaba tulu süsteemist, mis 2026. aastal asendub kõigile kohalduva 8400 eurose maksuvaba tuluga. Ehk „jõukamad panustavad esimesest eurost“ lähenemine asendub „kõik panustavad alates 8401-st eurost“ lähenemisega. See, milline neist lähenemistest on õiglasem, on maailmavaateline küsimus. Alljärgnevalt proovime lahata seda, mis muutub ja kuidas see meid mõjutab.
Seni kehtinud süsteem – regresseeruv maksuvaba tulu ja maksuküür
Üldiselt on kõigile teada, mis on maksuvaba tulu. Tegemist on aasta jooksul teenitud sellise tuluga, mis on piisavalt pisike, et riik ei soovi sellelt tulumaksu. Mõte on selles, et tulumaksuna peaksid riigi toimimisse panustama need, kes on selleks võimelised. Kui inimese teenistus kulub tõenäoliselt enda miinimumvajaduste rahuldamiseks, siis ei ole mõistlik paluda sellel inimesel panustada tulumaksu näol lisaks riigi toimimisse. Tulumaksuvaba miinimum on seetõttu justkui jõukuse piir – kui sa teenid üle selle piiri, oled sa piisavalt rikas, et maksta riigile kümnist juba esimesest eurost alates.
2018. aastal leidis Keskerakond, et kõige ausam on lahendus, kus vähem teenivad inimesed ei pea üldse tulumaksu tasuma, teatud vahemikus teenivad inimesed peavad panustama järjest rohkem ning teatud piiri ületavad isikud peavad panustama esimesest eurost. Täna kehtib see nii, et:
- kui sa teenid aastas kuni 14 400 eurot, siis sellest 7848 eurot on maksuvaba ning ülejäänult tuleb maksta 20% tulumaksu;
- kui sa teenid vahemikus 14 400 eurot kuni 25 200 eurot, siis sinu maksuvaba tulu väheneb ja on seda väiksem, mida rohkem sa teenid. Valem selle arvutamisest on järgmine: 7848 – 7848 / 10 800 × (tulu summa – 14 400). See valem ongi see, mis tekitab niinimetatud maksuküüru ehk demotiveeriva kõrgema maksumäära.
- kui sa teenid aastas üle 25 200 euro, siis maksuvaba tulu puudub ning riigile tuleb panustada alates esimesest eurost.
Seda süsteemi on palju kritiseeritud erinevatel põhjustel. Näiteks on enda rikkust aasta jagu ette ennustada raske. Aasta alguses ei tea paljud seda, millises summas maksuvaba tulu (mida näiteks kohaldatakse töötasu maksmisel) aasta lõpus tegelikult kohaldub ja kui palju 14 400 euro ja 25 200 euro vahemikus täpselt teenitakse. Teiseks mida rohkem töötasu tõsta, seda vähem inimesele raha kätte jääb. Seda põhjusel, et maksumäär jääb küll samaks, aga maksubaas laieneb kahest kohast korraga (ühelt poolt töötasu suurus ning teiselt poolt maksuvaba tulu vähenemine). Sellega kriitika ei piirdu.
Mis muutub alates 2026?
Kõik hakkavad panustama alates 8401-st eurost, ole sa nii rikas või vaene kui tahes.
Uue süsteemiga hakkab kõigile kehtima üks maksuvaba tulu summa – 8400 eurot. Ehk ole sa nii rikas või vaene kui tahes, riik ei soovi sinult panust esimese 8400 euro eest, mida sa aasta jooksul teenid.
Selle süsteemi õiglus peitub ilmselt selle lihtsuses. Enam ei tule ennustada ette oma jõukust ning töötasu tõstmisel ei hakka maksubaas laienema kahest kohast korraga. Töötasu tõstmine praeguses regressiivses maksuvaba tulu vahemikus saab vabaks mõnevõrra demotiveerivast lähenemisest, mille järgi mida rohkem töötasu tõsta, seda suurema osa riik palgatõusust tahab. Sissetulek üle 8401 euro hakkab olema maksustatav 22%-lise tulumaksuga ühtemoodi.
Jõukusest sõltumatu kõigile ühesugune maksuvaba tulu annab jõukamatele võimaluse vabastada osa oma sissetulekust tulumaksust. See astub ehk ühte sammu Kaja Kallase kolmanda valitsuse maksupaketis valmis küpsetatud 2%-lise käibemaksutõusuga, mis läks käiku sellest aastast. Käibemaks on tarbimismaksuna olemusel regressiivne maks ehk mõjutab elanikkonna vaesemat osa rohkem kui jõukamat, sest säästmise ja investeerimise asemel kulub neil suurem osa sissetulekust eluks vajaliku soetamisele, millele käibemaks kohaldub. Näiteks elanikkonna 20% vaesemate inimeste sissetulekus kulus käibemaksule 2020. aastal 17,7-14,9%, siis 20% kõige rikkamate sissetulekust vaid 7,8-9,5%.1 Kõige vaesemate ja kõige jõukamate võrdluses teeb see lausa kuni kahekordse vahe ehk iga käibemaksutõus sööb kõige haavatavamate inimeste palgast või pensionist ära kaks korda suurem osa kui kõige rikkamate omast.
Näide maksuvaba tulu muutumise mõjust
Kaido teenib aasta jooksul 20 000 eurot tulu. Tegemist on tuluga, millest saab maha arvata ainult maksuvaba tulu ja mis pärineb näiteks kinnisvara võõrandamisest (tehniliselt on tegemist maksustatava kasuga), millelt tulumaksu kinni ei ole peetud ja maksuvaba tulu ei ole seega aasta sees kohaldatud. Muud tulu ei ole.
2024. aastal tuli Kaidol tasuda tulumaksu järgmiselt:
- tulu 20 000 eurot
- maksuvaba tulu osa = 7848 – 7848 / 10 800 × (tulu summa – 14 400) = 7848 – 7848 / 10 800 × (20 000 – 14 400) = 3778,67 eurot
- maksustatava tulu osa = 20 000 – 3778,67 = 16 221,33 eurot
- tulumaks = 16 221,33 * 0,2 = 3244,27 eurot
2026. aastal tuleb Kaidol tasuda tulumaksu järgmiselt:
- tulu 20 000 eurot
- maksuvaba tulu osa = 8400 eurot
- maksustatava tulu osa = 20 000 – 8400 eurot = 11 600 eurot
- tulumaks = 11 600 * 0,22 = 2552 eurot
