Meie vandeadvokaat Marcus Niin ja advokaat Oliver Ämarik käisid 31. jaanuaril „Terevisioonis“ rääkimas neile silma jäänud värsketest lehelugudest.

Marcus Niinele jäid hommikusi lehti sirvides silma kolm energeetikaalast artiklit: Sakalas avaldatud Madis Timpsoni arvamuslugu „Desünkroniseerimine on samm tugevama ja iseseisvama energiasüsteemi poole“ ning Postimehe artikkel „Koalitsiooni suurt energeetika tulevikuplaani saatis infosegadus“ ja juhtkiri „Kas võitleme tuulikutega?“. Oliver Ämarik võttis ette Tartu Postimehe intervjuu kaitsetööstur Jaanus Tammega.

Desünkroniseerimise ootuses

„Üks suurematest ja olulisematest sündmustest on desünkroniseerimine ehk lihtsustatult öeldes Eesti väljatulek Venemaa elektrisüsteemist ja ühendumine Euroopa sagedusalaga. Madis Timpson toob oma artiklis välja, et desünkroniseerimise alla on kusjuures läinud 1,6 miljardit eurot, millest Euroopa Liit on andnud umbes 75 protsenti,“ rääkis Niin.

Tema sõnul on 8. veebruaril toimuv desünkroniseerimine väga tehniline protseduur, millele võib ärevust lisada Venemaa etteaimamatu käitumine. „Linna peal on juttu sellest, et see võib olla pinev moment, sest on võimalik, et Venemaa veel teeb mingisuguseid samme või üritab kuidagi natuke torpedeerida seda protsessi. Eks näis. Muidugi Madis ise ütleb, et see protsess läheb enam kui tõenäoliselt täiesti sujuvalt.“

Tuulikud ja tuumajaam

Teiseks põletavaks energeetikateemaks on Niine sõnul meretuulepargid. „Postimehes on pealkiri „Koalitsiooni suurt energeetika tulevikuplaani saatis infosegadus“. Lühidalt öeldes seisneb lugu selles, kuidas parteide juhid kokku said ja otsustasid tunni ajaga, et teeme need mere- ja maismaatuulepargid ja lisaks tuumajaama ka. Lisaks on siin huvitav juhtkiri „Kas võitleme tuulikutega?“.“

Niin rääkis, et suures plaanis on tervitatav see, et me oleme energiaga hästi palju tegelema hakanud. „Tuulepargid on üks vajalik osa meie energiajulgeolekust, energiallikast. Lisaks on hästi huvitav, et ikkagi tegeletakse ka tuumaenergeetikaga. Soomlastel on, rootslastel on, Euroopas on hästi palju tuumajaamu, aga meil ei ole.“

Kuigi plaanid näivad ilusad, on vandeadvokaat murelik, sest taolised projektid kipuvad Eestis seisma jääma. „Kui me vaatame minevikku, siis paljud tuuleparkide projektid on käima tõmmatud ja me siiamaani räägime, et need käivad, sest hakkab mingi vaidlustamine pihta ja need tegelikult ei jõua lõppastmes mitte kuskile. Ma siiralt loodan, et need teemad lõpuks jõuavad kuskile ja nendest saab asja.“

Suhtumine kaitsetööstusesse on muutunud

Oliver Ämarik tutvustas saates Tartu Postimehe artiklit „Aasta ettevõtja Jaanus Tamm: kriisis aitab meid ainult see kaitsetööstus, mis on Eestis“. Intervjuus räägib Tamm sellest, kuidas me oleme eelneva 30 aasta jooksul teinud kaitsevaldkonda alainvesteeringuid, kuid nüüd üritame keerulises geopoliitilises olukorras korrektuure teha.

„Kui veel mõne aasta eest osteti toodangut sisse välismaa ettevõtetelt, siis tänaseks on jõutud arusaamisele, et kui sõda meie koju jõuab, siis me peame ikkagi olema valmis ka ise varustama ja et see varustuskindlus oleks meil siin olemas,“ ütles Ämarik.

„Veel üks põnev asi, mis ta ütleb siin investeeringute kaasamise kohta, on see, et kui varasemalt käsitleti kaitsetööstust nn eetilis-ebaeetilisel skaalal pigem ebaeetilise poole peal ehk ta oli võrdne hasartmängude ja täiskasvanutele mõeldud meelelahutusega, siis viimased aastad on seda paradigmat oluliselt muutnud ja ka investeeringute kaasamine on neil ettevõtetel tänasel päeval oluliselt lihtsam kui näiteks kuus aastat tagasi.“

Advokaat tõi välja, et välismaa kaitsetööstusettevõtted, sealhulgas mitmed Ukraina ettevõtted, hindavad Eesti start-up– ja majanduskeskkonda neile sobivaks, et siin oma tegevust arendada. „Mulle tundub, et meil on ikkagi hästi sellega, et me suudame neid investeeringuid siia meelitada.“

Vaata saatelõiku siit alates 1:23:00!