2021. aastal läks Lasnamäel Pae tänaval põlema kortermaja. Tuleroaks langesid kümned kodud. Tänaseni pole kahju taastatud, kuna kindlustusandja hinnangul ei vastanud hoone tuleohutus- ja ehitusnõuetele. Juhtumit kommenteeris saates „Impulss“ teiste seas meie vandeadvokaat ja Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustuslepitaja Marcus Niin.
„Kindlustusjuhtumites on teatud hooletus lubatud ja sinna sisse ka kirjutatud. Me ei saa eeldada ja oodata seda, et kindlustusvõtja on ideaalne inimene. Kuulates seda Pae tänava juhtumit, mulle tundub, et korteriühistu juhatuse töö on tänamatu: pead olema ekspert kõikides asjades,“ rääkis ta.
Niin rõhutab, et Pae tänava põlengu ja sellele järgnenud kohtuvaidluse näol on tegemist erakordse juhtumiga. Tavaliselt hüvitab kindlustusandja kahju või lahendatakse olukord kindlustuslepitaja abiga, vältides kurnavat ja kulukat kohtuvaidlust. „Avalikkuseni jõuavad just need kurvad lood, mis on olnud ebaõnnestumised. Tegelikult on see number, kui palju kindlustusandja hüvitistaotlusi positiivselt ära lahendab, väga suur. Me räägime siin kuskil 80 kuni 90 protsendist,“ ütles vandeadvokaat.
Vigu leiab pea alati
Siiski leiab Niin, lähtudes oma tööpraktikast, et olukord muutub natuke rohkem siis, kui räägitakse suurematest summadest. „Kui me räägime poolest miljonist, miljonist, siis arusaadavalt, teeb ju natuke rohkem rahakotile haiget, hakatakse vaatama seda, kas on kõiki nõudeid järgitud. Eks seal kehtib vanasõna, et kes otsib, see ka leiab.“
Vandeadvokaadi hinnangul on Tallinnas ja Eestis tohutu arv vanu maju, mis kindlasti kõikidele nõuetele ei vasta. Seega võib nii mõnelegi kindlustusvõtjale saada saatuslikuks lepingu klausel, kus tuleb kinnitada, et hoone vastab kõikidele tuleohutusnõuetele. „Pärast avastatakse, et mõni pistik on valesti või kuskil on elektrijuhtmestik natuke valesti veetud. Ja siis ütleb kindlustusandja, et sa oled kindlustuspettur ja me tühistame su lepingu.“ Niine sõnul sellist taunitavat praktikat siiski tihti ette ei tule.
