Valdava osa elanikkonna jaoks on töötervishoiuarst peamine (kui mitte ainus) kokkupuude regulaarse tervisekontrolliga. Riigikogus menetluses olev töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu lubab loota, et õigusruum liigub sammu lähemale terve töökeskkonna kujundamise eesmärgile, kuid pikk tee on veel minna. Tööandjatele seatud rahaliste panuste limiidid ning töötervishoiuarstile seatud piirangud terviseandmete töötlemisel ei luba tööealisel elanikkonnal paraku tervishoiuteenuse täit potentsiaali kasutada.

Kavandatud muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses

Riigikogu võttis 09.05.2022 menetlusse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muutmise eelnõu, millel on kaks peamist eesmärki. Esiteks, parandada töötervishoiuteenuste kvaliteeti, keskendudes senisest enam tööga seotud terviseprobleemide ennetamisele. Teiseks, reguleerida kaugtöö ja sellega seotud töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid, arvestades tööandja piiratud võimalusi tööohutuse tagamiseks kaugtöö puhul. Mõlemad eesmärgid on ka praktikas väga olulised. Töötervishoiu korraldamine, iseäranis riskianalüüsi  läbiviimine on tundunud tööandjate poolt vaadatuna tüütu formaalse kohustusena. Eelnõuga soovitakse muuta töötervishoiuteenuse osutamise korraldust sisulisemaks ning panna tööandjale kohustus korraldada töötervishoiuteenust laiemalt kui ainult töötajate tervisekontrolli läbiviimine ning teha töötervishoiuarstiga suuremat koostööd.

Kaugtöö ei ole siiani meie õigusaktides peaaegu üldse kajastamist leidnud ning praktikas püütakse olemasolevaid töötervishoiu ja tööohutuse reegleid painutada kaugtööle sobivaks oma parimat arusaamist mööda. Eelnõuga aga konkretiseeritakse mõneti töösuhte poolte kohustusi töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel just kaugtöö kontekstis ning antakse õigus kokku leppida, kuidas kaugtöökoht tööülesannete täitmiseks sobivalt sisustada ja kujundada.

Kuivõrd TTOS-i eelnõu läbis Riigikogus 01.06.2022 alles esimese lugemise, võib eelnõus enne jõustumist ette tulla muudatusi.

Töötervishoiu maastik vajaks veel ümberkujundamist

Hetkel menetluses olevatest muudatustest jääb siiski väheseks, et tõsta töötervishoiu tähtsus selle väljateenitud positsioonile. Näiteks on selgelt ajale jalgu jäänud tööandja võimalus panustada 400 eurot aastas töötaja tervise edendamisesse ilma, et seda peetaks erisoodustuseks. Limiit on püsinud muutumatuna aastaid, arvestamata vahepealset majanduskasvu ning elukalliduse tõusu.

Töötervishoiu potentsiaal ei saa täielikult avalduda ka põhjusel, et töötervishoiuarstil puuduvad töötaja terviseküsimustesse õigeaegseks sekkumiseks vajalikud õigused. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 41 lg 12  sätestab, et tervishoiuteenuse kavandamise etapis, st enne tervishoiuteenuse faktilist osutamist, võib eriliigilisi isikuandmeid (sh terviseandmeid) töödelda vaid perearsti ja koolitervishoiu teenuse osutamise eesmärgil. Meie hinnangul peaks andmete töötlemise õigus olema teenuse kavandamiseks kindlasti ka töötervishoiuarstil. See võimaldaks päriselt viia ellu ennetavat tervishoiuteenust ning kutsuda töötajaid tervisekontrolli sisulise vajaduse tekkimisel, mitte kolme aasta tagant formaalseid protseduure läbi viies.

Kellele on see info oluline?

  • Tööandjad
  • Töötervishoiuteenuse osutajad
  • Erialaliidud

Millele tasub kindlasti tähelepanu pöörata?

  • Kuni  töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuste vastuvõtmiseni peavad tööandjad kaugtöö puhul töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimisel silmas pidama, et täita tuleb kõiki hetkel kehtivaid nõudeid, kuid võttes siiski arvesse kaugtöö iseloomu.
  • Ennetustegevus ja läbimõeldum lähenemine töötervishoiukorraldusele võiks olla osa iga ettevõtja riskijuhtimise põhimõtetest ning  ESG strateegiast.

Küsimuste korral võtke ühendust meie meditsiini ja tervishoiuvaldkonna juhi Lise-Lotte Läänega.