Kas ajakirjandus- ja sõnavabadus Eestis on ohus? Millist mõju on avaldanud Venemaa sõda Ukrainas meedia- ja meelelahutusvaldkonnale?
Loe lähemalt põhjalikku ülevaadet Eesti meedia- ja meelelahutusvaldkonna olulisematest arengutest ja nende õiguslikest nüanssidest. Ülevaate autorid on: Lee Raudsepp, Oliver Kuusk ja Mihkel Miidla.
Eesti ajakirjandusvabadus surve all
2022. aasta mais tekkis avalik arutelu selle üle, kas pressivabadus Eestis on ohus. Kohtueelse menetluse andmeid sisaldava uudisloo avaldamine tõi Harju Maakohtu otsusega 1000-eurosed trahvinõuded nii kahele Eesti Ekspressi ajakirjanikule kui ka väljaande kirjastajale. Riigiprokuratuur esitas süüdistuse, kuna neid ei teavitatud artikli avaldamisest ning ka põhjusel, et kohtueelse teabe enneaegne avaldamine võib seada ohtu tõendite kogumise.
Trahvide määramine vallandas tulise avaliku arutelu sõnavabaduse võimalike ohtude üle, eriti arvestades fakti, et vaid päev varem oli Eesti tõusnud ajakirjandusvabaduse indeksis neljandale kohale. Kaks Eesti juhtivat era- ja avalik-õiguslikku meediaorganisatsiooni tegid ühisavalduse, milles kirjeldasid kohtuotsust kui hirmutavat pretsedenti ja tõsist ohtu ajakirjandusvabadusele.
2022. aasta juunis tühistas Tallinna Ringkonnakohus trahvid, tuues põhjenduseks, et Riigiprokuratuur ei täpsustanud, kuidas avaldamine konkreetses olukorras õigusemõistmise huve kahjustas. Samuti märgiti, et artikkel täitis avalikkuse teavitamise eesmärki. Siiski rõhutati Ringkonnakohtu otsuses, et kohtueelse menetluse andmete avalikustamiseks on igal juhul vajalik prokuratuuri luba.
2023. aasta jaanuaris jõudis arutelu Eesti Riigikohtuni, kus otsustati, et antud juhul ei ole rahatrahvi määramine põhjendatud. Riigikohus tõi välja, et prokuratuur ei tohi andmete avaldamise loa andmisel või sellest keeldumisel tegutseda meelevaldselt, vaid peab arvestama ühelt poolt avalikkuse huviga saada teavet ning teisalt vajadusega lahendada kuritegu ja kaitsta nende inimeste või äriühingute huve, keda andmed puudutavad.
Juhtumi järelkajana on poliitikud pidanud mitmeid tuliseid arutelusid selle üle, kas meediavabadust puudutavat seadusandlust on vaja muuta. Ühed on muutmise poolt, teised on praeguse olukorraga rahul. Vähemalt ühes asjas on üksmeel saavutatud: antud teema vajab põhjalikku arutelu.
Vene meedia jätkuvalt keelu all
Seoses Venemaa sõjaga Ukrainas on mitmed Venemaa telekanalid ja veebisaidid endiselt Eestis keelatud. Lisaks on Eesti filmitööstus teinud valitsusele ettepaneku boikoteerida Venemaa ja Valgevene riiklikult toetatud audiovisuaalfilmide tootmist ja levitamist Eestis. Seni ei ole valitsus pöördumisele vastanud ega sel teemal täiendavaid juhiseid jaganud.
Kui Venemaal toodetud raamatud on hariduslikel eesmärkidel veel Eesti jaemüügikettides saadaval, siis vastukaaluks Venemaa agressioonile Ukrainas on perioodika poelettidelt kadunud. Lisaks on Eesti valitsusasutused, sealhulgas Tallinna linnavalitsus, koostanud nimekirja Vene agressorrežiimi toetavatest artistidest, ja kaaluvad nende Eestisse sisenemise keelamist, et piirata vene kultuuri ja meelelahutuse levikut Eestis.
Eesti meedia- ja meelelahutustööstus näitab elavnemise märke
Muudes valdkondades on meedia- ja meelelahutustööstus viimase aasta jooksul tasapisi elavnenud. 2022. aasta detsembris kinnitatud riigi 2023. aasta kultuurieelarve nägi ette kultuuritöötajate palgatõusu 14,3 % ja kõrgema kutsekvalifikatsiooniga noortetreeneri töötasu alammäära tõusu 37 %.
Alates 1. jaanuarist 2024 tõuseb käibemaksumäär Eestis 20 %-lt 22 %-le, mis on tekitanud meediakirjastajate seas laialdast arutelu. Ajakirjandusväljaannete käibemaksumäär jääb 2024. aastaks praeguse viie protsendi tasemele, kuid tõuseb alates 1. jaanuarist 2025 üheksa protsendini.
Filmitööstus vajab finantssüsti, erameediakanalid nõuavad ausat konkurentsi
Filmitööstuse elavdamiseks suurendas valitsus 2022. aasta aprillis Film Estonia tagasimaksefondi mahtu 3,4 miljoni euro võrra, aidates nii kaasa sektori taaskäivitamisele pärast koroonapandeemiast tingitud madalseisu. Valitsus on tunnistanud, et filmitööstuse rahastamisel on majandusarengu seisukohalt oluline tähtsus.
2022. aasta juulis saabus Eestisse Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+, suurendades kohalike ja rahvusvaheliste voogedastusplatvormide vahelist konkurentsi vaatajaskonna pärast.
Eesti erameediakanalid esitasid 2020. aastal kaebuse avalik-õigusliku ringhäälingukanali ERR vastu, väites, et ERR-i veebiuudiste tootmise rahastamine riigieelarvest kahjustab ausat konkurentsi. Siiski on Euroopa Komisjonilt oodata eeldatavalt tagasilükkavat otsust, kuna Leedu erameediakanalite poolt esitatud samalaadne ebaausa konkurentsi kaebus otsustati Leedu avalik-õigusliku ringhäälingu kasuks.
2023. aasta oktoobris esitati riigikokku vaenu õhutamist puudutav seaduseelnõu, mis peab enne lõpliku redaktsiooni vastuvõtmist läbima veel kolm lugemist.
Loe pikemat analüüsi artiklist “Year in review: Media and Entertainment Law in Estonia“.
