Meie partner, vandeadvokaat Norman Aas kommenteeris Eesti Päevalehele kummalist olukorda, kus Riigikogu on Venemaa kuulutanud terroristlikuks riigiks, kuid Eestil on endiselt Moskva režiimiga kehtiv õigusabileping.
Aasa sõnul tähendab see leping praktikas seda, et Eesti kohtud peavad Venemaa kohtuotsuseid tunnustama. Samas pole lepingupartneri kohtusüsteemi saanud juba 15 aastat usaldada. “Venemaa on Euroopa Nõukogust ja Euroopa inimõiguste kohtu süsteemist tänaseks välja visatud muu hulgas õigusriigi printsiipide täitmata jätmise tõttu,“ ütles Aas.
Vandeadvokaat rääkis, et ette on tulnud ka seda, et Venemaa Eestis tehtud kohtuotsuseid ei tunnusta. Näiteks hiljuti proovis Sorainen saada Venemaad tunnustama üht Eesti kohtus tsiviilasjas langetatud otsust, kuid Venemaa ei teinud seda. „Põhjused olid väga otsitud. Viidati, et kuna Eestis oli tehtud kohtuotsus eurodes, aga Venemaal kehtivad ainult rublad, siis pole neil võimalik kohtuotsust täita,“ märkis Aas. „Paraku kumab läbi see, et kui asjal on poliitiline maik juures, siis pole kindlust, et Venemaa kohtuotsust tunnustab.“
Justiitsministeerium lepingust väljumisest ülemäära huvitatud ei ole, rõhudes Eesti kodanike õiguste kaitsele (näiteks pärimis- ja perekonnaasjades). Vandeadvokaadi sõnul on aga lahendus olemas: “Selle asemel, et tunnustada sisuliselt kõiki Vene kohtute langetatud otsuseid, võiks Eesti võtta seisukoha, et otsuseid täidetakse vaid siis, kui esinevad ka olulised humanitaarkaalutlused”.
Seega ei tähendaks lepingust väljumine seda, et Eesti ei saaks enam Venemaa kohtuotsuseid tunnistada, vaid mindaks üle “tavarežiimile”, kus Eesti kohus hindab iga juhtumit eraldi. Aasa hinnangul aitaks õigusabi lepingust väljumine vähendada riske, mis on seotud suuremate ärivaidluste ja muu tavaliste inimeste probleeme mittepuudutavaga.
