Riigikogus on menetluses koroonaviiruse leviku leevendamisega seotud meetmete pakett. Nimetatud „kobareelnõus“ nähakse ette ka ravimiseaduse muutmist. Lisaks tuleb arvestada, et hädaolukorra seadus lubab riigil sundvõõrandada muu hulgas ravimeid või teisi äratarvitatavaid vallasasju.
Ravimiametile soovitakse anda õigus ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada erandeid ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Seletuskirja järgi on muudatuse eesmärgiks anda Ravimiametile õigus piirata ravimite väljastamist ja kui vajalik, piirata ravimireklaami. Samamoodi annaks muudatus Ravimiametile õiguse muuta näiteks ravimite sisseveo tingimusi ning lubada Ravimiameti enda initsiatiivil sisse vedada ka müügiloata ravimeid.
Lisaks täiendatakse ravimiseaduse sätet, mis reguleerib üldapteegi haruapteegi asukohta, et võimaldada üldapteegi haruapteegi pidamine üle 4000 elanikuga linna linnaosas juhul, kui linnaosa asub linna keskusest geograafiliselt kaugel ning on põhjendatud vajadus ravimite kättesaadavusele selles piirkonnas. Arusaamatuks jääb nimetatud muudatuse vajadus eriolukorra kontekstis, kuivõrd apteegikaardi järgi ei ole vähemalt Tallinnas üheski linnaosas põletavat vajadust täiendava apteegi järele. Selle asemel võiks tegelda pika plaaniga ning lihtsustada netiapteegi asutamise nõudeid.
Hädaolukorra seadus lubab riigil sundvõõrandada muu hulgas ravimeid või teisi äratarvitatavaid vallasasju, kui asi on vältimatult vajalik eriolukorra töö tegemiseks ning muud võimalused asja õigeaegseks saamiseks puuduvad või on ebamõistlikult koormavad. Loodetavasti puudub riigil vajadus sundvõõrandamise rakendamiseks, kuid juhul, kui sätet peaks kohaldatama, tähendaks see puudutatud ettevõtjatele tõenäoliselt suurt kahju.
Hädaolukorra seadusest ja selle alusel kehtestatud määrusest küll tuleneb, et sundvõõrandatud vara eest tuleks maksta hüvitist õiglases ulatuses, kuid hüvitise määrab asutus, kelle nimel asi sundvõõrandati, alles pärast sundvõõrandamist. Selline sundvõõrandamise ja selle eest hüvitise määramise struktuur ei pruugi olla kooskõlas põhiseadusega, kuna põhiseadus lubab sundvõõrandamist vaid kohese hüvituse vastu.
Kui ülaltoodu osas on tekkinud spetsiifilisemaid küsimusi, võtke meiega julgelt ühendust!
