Meie partnerid Kaido Künnapas ja Piret Jesse kirjutasid Äripäevas avaldatud arvamusloos, et ei maksa eeldada, et aruannete mitteesitamine ja seeläbi äriühingu registrist kustutamine päästab kindlasti maksude tasumisest. Targem on aruanded õigeaegselt esitada ja maksud ära maksta.
Kevadine aeg on suurpuhastuse aeg ka äriregistris. Vaatamata sellele, et aruannete auditeerimine on muutunud järjest ajakulukamaks, tõstis seadusandja eelmise aasta veebruaris kiirusepiirangut, millega on registripidajal võimalik aruandluskohustust eiravad ühingud äriregistrist kustutada. Kui ühing ei esita majandusaasta aruannet ettenähtud tähtajaks ega tee seda ka registripidaja antud täiendava tähtaja jooksul, saab ühingu sisuliselt kolm kuud pärast kella kukkumist registrist kustutada. Seda tingimusel, et ühingul ei ole pooleliolevaid menetlusi ega registrisse kantud vara.
Märtsis kustutati registrist väidetavalt juba 19 396 ühingut, menetluses on veel 1471 avaldust.
Sellega seoses on meile esitatud korduvalt küsimust, kas ja kes peab hakkama maksma tulumaksu, kui pärast kustutamist ilmneb, et ühingul siiski oli vara ning ühingut ei taaselustata. Kuna registrisse kantud vara paistab kõigile välja, siis probleem on eelkõige muu varaga – raha kassas või pangakontol, arvutid-telefonid, ehitusmaterjalid, intellektuaalne vara, krüptovara ja investeerimisportfell jne.
Vastutus lõpeb kustutamisega
Kui ühing lõpeb ja keegi saab tema vara valduse, siis ei erine see palju olukorrast, kus ühing annab lihtsalt oma vara ära. Kui ühing annab talle kuuluva vara osanikele või kellelegi muule ära, siis maksustatakse seda tavaliselt dividendina või ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena. Kummalgi juhul peab ühing maksma 20% määras tulumaksu, Eestis saaja tasandil seda uuesti ei maksustata. Riik saab oma maksu kätte ja asi on lahendatud.
Ühingu kustutamisel see nii aga ei toimi, kuna kustutamisega lõpevad nii ühingu õigusvõime kui ka tema maksukohustused. Seega, kui ühing on oma vara kellelegi ära andnud ega ole selle pealt tulumaksu tasunud, siis lõpeb selline ühingu maksukohustus äriregistrist kustutamisega. Maksukohustuse lõppemisega lõpevad ka sellega seotud solidaarkohustused, näiteks juhatuse liikme kaasvastutus ühingu maksuvõla eest.
Niisiis kõlab ühingu kustutamine maksude tasumise vältimiseks sama ahvatlev nagu esimene kevadpäike motomeestele. See on ju ka põhjus, miks maksude tasumisest mitte huvitatud inimesed on otsinud innovatiivseid mooduseid ühingute kiirkorras kustutamiseks ning miks kehtestati nõue saada enne kustutamist kooskõlastus maksuhaldurilt. Ja neile, kellele tuleb ühingust vara järele jäämine üllatusena, tundub see lihtsalt kui sülle kukkunud kingitus.
Eelnev aga ei tähenda, et maksuhalduril puuduvadki igasugused hoovad kustunud ühingust järele jäänud ja osaniku valdusesse võetud vara maksustamiseks. Tegelikult on neid hoobasid rohkem kui üks ning neist võiks teadlik olla.
Juhtum töölaualt
Füüsilise isiku maksustatava tulu mõiste on Eestis üpris lai. Eesti maksuresidendiks olev füüsiline isik peab maksma tulumaksu igasuguselt tulult, mida ta on saanud ja mis ei ole maksustamisest vabastatud mõne erandi alusel.
Seega, kui füüsiline isik saab ühingult vara ning ühing ei ole sellelt tulumaksu maksnud, on võimalik sellist tulu lugeda füüsilise isiku tuluks. See, et tegemist on näiteks asjade ja mitte rahaga, ei ole määrav, kuna tulu mõiste järgi peab tulu olema „rahalistelt hinnatav“ ja mitte tingimata rahas. Kui füüsiline isik jätab endale näiteks kustutatud ühingule kuulunud mobiiltelefoni ja ehitusmaterjalid, siis võimaldab seadus maksuhalduril paluda sellel füüsilisel isikul maksta tulumaksu ja parandada deklaratsioonil ilmselt „Muu tulu“ lahtrit.
Selline lähenemine ei ole praktikas veel laialt levinud. Küll võib märgata, et maksuhalduri ind maksustada ühingust füüsilisele isikule liikunud vara just füüsilise isiku tasandil on kasvanud teistes kaasustes.
Hiljuti sattus meie töölauale juhtum, kus võis aimata juhatuse liikme (kes oli ühtlasi ühingu ainuosanik) vastutuse olukorda. Küll valis maksuhaldur hoopiski teise taktika ning leidis, et ühingust juhatuse liikme/osaniku kontole kantud raha tuleb ära maksustada just füüsilise isiku tasandil. Selliselt sai vältida argumentatsiooni ühingu maksukohustuse ja juhatuse liikme solidaarvastutuse ümber. Sama loogikat saab kasutada ka ühingu kustutamise puhul.
Eeltoodu ei kehti loomulikult olukorras, kus kustutatud ühingu osanik on juriidiline isik. Juriidilised isikud saadud tulult teatavasti tulumaksu ei maksa.
Kui vastutus ei lõpe
Kui ühingu maksud on jäänud maksmata maksukuriteo toimepanemise tõttu, saab ühingu maksukohustust laiendada ka teistele kuriteo toimepanijatele. Tavapäraselt on need juhatuse liige, osanik või keegi muu.
Trikk on selles, et selliste isikute vastutus ei lõpe maksukohustuse lõppemisega. Seaduses on selle olukorra kohta erireegel – kuritegelik maksude tasumata jätmine on teisel pool punast joont.
Sellisel juhul peab riik oma nõude formuleerima lihtsalt tsiviilhagina või avalik-õigusliku nõudena, aga see tehniline küsimus ei ole praeguste mõtete kontekstis määrava tähtsusega. Maksukuriteos osalenud isikud vastutavad maksukohustuse eest ka pärast ühingu registrist kustumist.
Milles maksukuritegu seisneb? Kui isik jätab maksuhaldurile maksukohustuse kohta andmed esitamata või esitab valeandmeid ning selle eesmärk on maksukohustust vähendada. Sealjuures peab välditav maksukohustus olema vähemalt 40 000 eurot.
Kustutamise korral on riigil seda hooba siiski keeruline kasutada, kuna tõendada tuleb soov makse tasumata jätta. Seda on keeruline teha ühingute puhul, kus ühinguga seotud isikud ei ole varade olemasoluga või ühingu kustutamisega kursis. Passiivsest kõrvaltvaataja rollist ei piisa, sest tõendada tuleb maksude tasumata jätmise eesmärk sellisel viisil ühingu kustutamise kaudu.
See tähendab, et teos osaleja liikumapanev jõud peab viima selleni, et maksuhaldurile jääb maksukohustuse kohta info esitamata ja see ei ole üksnes paratamatult kaasatulev tagajärg. Ühingute kustutamisel on seda kindlasti keeruline tõendada, kuna tihti juhtub see osanikule teadmata või siis põhjusel, et seda nähakse riikliku kiire ja odava „teenusena“ ühingute kustutamiseks.
Praktilise poole pealt tuleb arvestada, et kriminaalmenetlus on ressursimahukas ettevõtmine ja enamasti kasutatakse olemasolevat ressurssi käibemaksupettuste uurimisele. Seega ei ole kriminaalmenetluse alustamine hoob, mille kasutamist saab maksuvõlgnike ringi laiendamiseks just tihti näha.
Mida järeldada?
Kokkuvõttes ei tasu eeldada, et aruannete mitteesitamine ja seeläbi äriühingu registrist kustutamine tingimata päästaks maksude tasumisest. Targem – ja ka õiguspärasem – on aruanded õigeaegselt ära esitada ja maksta ära ka seadusega ettenähtud maksud.
