Aasta 2022 on juba toonud ja toob ka lähitulevikus hulganisti tähelepanuväärseid muudatusi tarbijakaitse seadusesse (TKS) ja võlaõigusseadusesse (VÕS). Muudatused tulevad peamiselt järgnevate Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmisest:

  • Tarbijaõiguste moderniseerimise direktiiv ehk „Omnibus“ direktiiv (direktiiv 2019/2161/EL);
  • Digitaalse sisu direktiiv (direktiiv 2019/770/EL);
  • Uus tarbijalemüügi direktiiv (direktiiv 2019/771/EL)

Oleme kokku pannud ülevaate kõige olulisematest direktiivide ülevõtmisega kaasnevatest  muudatustest ning anname soovitusi, mida edaspidi meeles pidada. Mõned seadusemuudatused jõustusid 1. jaanuaril, kuid enamik muudatusi jõustuvad 28. mail.

Teavitamiskohustused

Kauplejatel on uued kohustused teavitada tarbijaid:

1) viimase 30 päeva jooksul kehtinud madalaimast hinnast, kui toode on allahinnatud;

2) tasustatud reklaamidest, kui tasu annab reklaamile kõrgema koha otsingumootori tulemustes; ja

3) meetoditest, mida kaupleja kasutab selleks, et teha kindlaks tagasiside tõesus, peamiselt sellest, kuidas kaupleja veendub, et tagasiside on autentne.

Edaspidi on järelvalvet teostavatel korrakaitseorganitel õigus nõuda, et kaupleja tõendaks tema kauplemisvõttega seotud faktiliste väidete täpsust. Näiteks, kui kaupleja reklaamib toote tervisele kasulikke omadusi, peab kaupleja olema valmis neid väiteid tõendama.

Internetipõhise kauplemiskoha pidaja on kohustatud tarbijale esitama enne sidevahendi abil lepingu sõlmimist:

1) peamised parameetreid, mis määravad kindlaks tarbijatele otsingu tulemusena esitatud pakkumiste järjestuse ning nende parameetrite suhtelist tähtsust teiste parameetritega võrreldes;

2) teave selle kohta, kas internetipõhises kauplemiskohas asju, teenuseid, digitaalset sisu või muid hüvesid pakkuv kolmas isik on ettevõtja või mitte;

3) kui kolmas isik, kes pakub asju, teenuseid, digitaalset sisu või muid hüvesid, ei ole ettevõtja, siis teave selle kohta, et lepingu suhtes ei kohaldata Euroopa Liidu tarbijakaitseõigusest tulenevaid tarbija õigusi;

4) kui see on asjakohane, siis teave selle kohta, kuidas lepinguga seotud kohustused on jaotatud asju, teenuseid, digitaalset sisu või muid hüvesid pakkuva kolmanda isiku ja internetipõhise kauplemiskoha pidaja vahel.

Ebaausad kauplemisvõtted

Uute nõuetega tunnistatakse mitmed kauplemisvõtted ebaausateks. Rikkumise eest on järelvalvet teostaval korrakaitseorganil õigus teha kuni EUR 400 000 trahve.

  • Edaspidi loetakse ebaausaks kauplemisvõtteks toote reklaamimine identsena teisele tootele, kui tegelikult toote koostisosad või tunnused on oluliselt erinevad (nn topeltstandarditega tooted). Topeltstandarditega tooteid on leitud näiteks Lääne- ja Ida-Euroopa riikidest. Ida-Euroopasse tarnitud tooted olid kvaliteedilt madalamad kui sarnased tooted mida tarniti Lääne-Euroopa riikidesse.
  • Ebaausaks tunnistatakse ka tagasiside avaldamine, mida ei ole kirjutanud tarbijad, kes on päriselt toodet või teenust kasutanud, seal hulgas muutub ebaausaks kauplemisvõtteks ka võltsitud tagasiside avaldamine.

Tarbijatel on õigus rakendada õiguskaitsevahendeid kaupleja vastu, kes on ebaausat kauplemisvõtet kasutanud.

Lepingud digitaalse sisu ja teenuste üleandmiseks

Uued nõuded lepingutele, millega antakse üle digitaalne sisu või teenus. Näiteks, kui kaupleja müüb tarbijale rakenduse tarkvarauuenduse, siis leping peab vastama müügilepingu nõuetele, võttes arvesse samal ajal ka digitaalse sisu müügi nõudeid.

Muudatused müügilepingute nõuetes

  • Üheks olulisemaks muudatuseks on müüja vastutuse pikenemine tarbijale müügi puhul. Eeldust, et defekt oli olemas asja üle andmise hetkel, pikendatakse kuuelt kuult ühele aastale, kui kaupleja ei suuda tõendada vastupidist.
  • Tehingut, kus tellija esitab kauplejale tellimuse asja valmistamiseks peetakse edaspidi asja müügiks, mitte töövõtuks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist.
  • Kui müüja kohustub tarbijale üle andma valmistatava vallasasja, kohaldatakse müügilepingule sätestatut ka juhul, kui tarbija andis ettevõtjale olulise osa asja valmistamiseks vajalikust materjalist. Kui tarbijale valmistatakse individuaalsete tunnustega vallasasi, siis kohalduvad nii müügi- kui ka osad töövõtulepingu nõuded.
  • Kui kaupleja parandab või asendab vigase asja, vastutab ta iga kauba nõuetele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul peale seda, kui asi parandati või asendati.
  • Kauplejale antakse nõudeõigus. See tähendab, et kaupleja saab esitada nõudeid oma tehingupartnerite vastu vähemalt kaks kuud peale seda, kui tarbija nõue rahuldati. Näiteks – kauplejal on õigus esitada nõue tootja vastu, kui kaupleja vastutab tarbija ees tootja tegevuse või tegevusetuse eest.
  • Müügigarantii nõudeid täiendatakse. Kui garantiid reklaamitakse ja tarbija poolt saadava garantii tingimused on reklaamitust vähem soodsamad, siis garantii loetakse sõlmituks tingimustega, mis olid toodud reklaamis. See ei kehti, kui garantiiga seotud reklaami muudeti enne lepingu sõlmimist samal või võrreldaval viisil, kui see algselt esitatud oli.

Tarbijate isikuandmete töötlemine

Muudatuste tulemusena on tarbija isikuandmetel ettevõtja jaoks majanduslik väärtus. Seetõttu võib lepingutes, millega antakse üle digitaalne sisu või teenus, isikuandmete esitamine olla käsitletav makse tegemisena, kui tarbija esitab makse asemel oma isikuandmeid või on kohustatud seda tegema. See tähendab, et nüüdsest tuleb ka sidevahendite abil sõlmitud lepingute nõudeid arvesse võtta, kui tarbija ei maksa kauplejale valuutas vaid oma isikuandmetega.

Järeldused ja soovitused

Muudatused toovad kauplejatele hulganisti uusi kohustusi ja tarbijatele õigusi. Kui te müüte tarbijatele kaupu või teenuseid, veenduge, et reklaamitegevus ja avaldatud teave vastab uutele nõuetele. Vaadake üle olemasolevad müügilepingud ja üldtingimused veebis, seal hulgas lepingute sõlmimise protseduur ning pidage meeles, et:

  • Internetipõhiste kauplemiskohtade pidajatele ning kauplejatele, kes müüvad veebis kaupu või teenuseid, kohaldub uus teavitamiskohustus.
  • Isikuandmete edastamist võib teatud olukordades pidada makseks.
  • Tarbijale müügi puhul pikendatakse eeldust, et tootel lasuv puudus oli olemas juba müügi hetkel kuuelt kuult ühele aastale.