Möödunud neljapäeval kiitis valitsus heaks seaduseelnõu, mille eesmärgiks on keelata agressiooni toetavate sümbolite avalik eksponeerimine. Enne 9. maid justiitsministeeriumis kiiruga välja töötatud karistusseadustiku muudatused on pälvinud nii juristide kui poliitikute kriitikat. Riigikogus võib eelnõu takerduda aga hoopis seetõttu, et sinna on lisatud ka vaenukõne puudutav paragrahv, mille eesmärk on muuta vaenu õhutamise süüteokoosseisu nii, et selle eest saab edaspidi vastutusele võtta ka siis, kui vaenu õhutamisega ei kaasne tagajärge nagu oht inimese elule, tervisele või varale.
Meie partneri, vandeadvokaat Norman Aasa sõnul tähendaks selline põhimõtteline muudatus nagu eelnõus kirjeldatud, igasuguse vihakõne muutumist väärteoks ja tooks karistatavuse piiri väga madalale võrreldes teiste riikidega.
Kuna hetkel on ühiskonnas akuutne probleem Vene agressiooni sümbolite kasutamine, ei ole Norman Aasa hinnangul õiguslikult ega ka poliitiliselt kõige mõistlikum selle varjus lahendada ära aastaid arenenud teine probleem. Fookus peaks praegu olema sümbolite keelustamisel, vihakõne debatt tuleb pidada eraldi.
