Meie partner ja vandeadvokaat Norman Aas kirjutas Äripäevas avaldatud arvamusloos haldustrahvide juurutamise näitel ülekuldamisest ehk põhjendamatust ülereguleerimisest Euroopa Liidu õiguse riigisisesel ülevõtmisel.
Ülekuldamine koormab riiki, ettevõtteid ja inimesi, mistõttu omab see mõiste isegi Brüsseli bürokraatlikus kõnepruugis selget negatiivset allteksti. Paljud riigid rakendavad seetõttu ranget „mitteülekuldamise“ poliitikat.
Seda teeb ka Eesti, vähemalt sõnades. Tegudes see paraku nii alati ei ole, eriti kui vaadata nn ECN+ direktiivi ülevõtmist, millega soovitakse Eestis juurutada haldustrahvid.
See eelnõu on tekitanud Eesti juristkonnas laialdast diskussiooni, eelkõige on vaidlusaluseks küsimuseks, kas konkurentsiõigusalaste rikkumiste karistusreeglid saab üle võtta väärteomenetluses või tuleb luua selleks meie õiguskorra jaoks uus nn haldustrahvimenetlus.
Õiguslik hägu
Kevad 2018. Euroopa Komisjonis räägitakse läbi ECN+ direktiivi eelnõu. Eesti valitsus annab sellele oma sisendi, mida ametnikud kaitsma peavad. Väljavõte valitsuse toonase otsuse seletuskirjast: „ECN+ algatuse pinnalt kehtestatava direktiivi ülevõtmiseks riigisisesesse õigusesse tuleb esmalt otsustada, millises menetlusliigis /…/ rikkumisi edaspidi menetleda. Eelduslikult võiks selleks olla väärteomenetlus /…/.
Suvi 2023. Valitsus kiidab heaks Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023–2025, kus deklareerib, et liidu õigusaktide ülevõtmisel tuleb piirduda kokkulepituga ja vältida nn ülekuldamist.
Täiesti eraldi punkt pühendatakse ka liidu õigusest tulenevatele trahvidele: „Samuti on Eesti jaoks oluline, et ELi ühtse turu reeglite kokkuleppimisel ei hägustuks haldusõiguse ja karistusõiguse piirid. Liikmesriikidele peab liidu õiguse rikkumistele reageerimisel jääma õigus valida nende karistusõiguse aluspõhimõtetega sobivat menetlusliiki ja -korda. Vältida tuleb haldustrahvi või halduskaristuse mõistega Eesti karistusõiguse süsteemi ulatuslikku muutmist.“
Sügis 2023. Justiitsministeerium esitab valitsusele ECN+ direktiivi ülevõtmise eelnõu, mille põhiidee võib kokku võtta järgmiselt – Euroopast tulevad haldustrahvid on väga head, kuna annavad riigile tugevamad hoovad ja vabamad käed ning meie rahvuslik väärteomenetlus on liiga mannetu.
Eelnõuga vaadatakse mööda ka sellest, et novembris 2023 just jõustusid olulised seadusemuudatused, millega võeti üle muid ELi rahatrahve väärtegudena ja lahendati ära paljud probleemid, mida eelnõu loojad on seni kasutanud väärteomenetluse kõlbmatuse põhjustena.
ECN+ eelnõu jõustumine praegusel kujul tooks kaasa seega olukorra, kus ELi õigusest tulenevaid rahatrahve võetakse Eestisse üle kahes eri vormis, väärteokaristuste ja haldustrahvidena, mis kokkuvõtvalt suurendab vastupidiselt riigi enda lubadusele just õiguslikku hägusust.
Mis mõte valitsuse lubadustel üldse on, kui ministeeriumid neid juba paari kuu möödudes lihtsalt eiravad?
