Peagi jõuab valitsuse lauale seaduseelnõu, mis välisminister Margus Tsahkna sõnul loob Eestile ja pretsedendina kogu Euroopale õigusliku mehhanismi Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtuks Ukraina ülesehitamisel. Eesti Päevalehe artiklis kiitis meie partner ja vandeadvokaat Norman Aas välisministeeriumi initsiatiivi ja kastist välja mõtlemist, ent tõi välja selle plaani õigusliku keerukuse.
„Formaalselt pole siiski tegemist oligarhide vara konfiskeerimisega Ukraina kasuks, kuna seda ei võimalda praegu ei Euroopa Liidu õigus ega ka meie põhiseadus,“ ütles Aas. „Sellest takistusest on mööda saadud aga võttega, et oligarhile antakse tema vara eest vastu samas väärtuses sertifikaat, mille alusel on tal võimalus hiljem oma raha tagasi saada, kui Vene riik ise Ukrainale sõjakahjud kunagi hüvitab. Kas see kunagi juhtub, on muidugi hoopis omaette teema, ja ei ole välistatud, et need sertifikaadid on lõpuks sama palju väärt kui kunagised VEB fondi omad,“ lisas Aas.
Vandeadvokaadi sõnul on loodav protseduur arusaadavalt seotud paljude keerukate õigusküsimustega ning eeldab osaliselt ka eelnevaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, mistõttu ta ei usu, et Eesti lähiajal selle reaalse rakendamiseni jõuab. „Tegemist on aga igal juhul ebastandardse lähenemisega, mis näitab eeskuju ja loodetavasti ärgitab kaasa mõtlema ka paljusid teisi riike,“ kiitis Aas.
Loe pikemalt Eesti Päevalehest!
Vai sai maha löödud
Mais võttis riigikogu vastu seaduse, mis lubab Ukraina kahjude hüvitamiseks kasutada sanktsioonidega külmutatud Venemaa kodanike ja ettevõtete varasid. ERR kirjutas, et eksperdid on selle seaduse õiguspärasuses eriarvamusel.
Norman Aasa sõnul ei pruugi uus seadus olla põhiseadusega vastuolus. „Vähemalt nii kaua, kuni need sanktsioonid kestavad – ja täna G7 on öelnud, et nii kaua, kuni Venemaa pole sõjakahjusid hüvitanud, sanktsioonid seotud isikutele peale jäävad –, ma isegi arvan, et see ei pruugi olla põhiseadusega vastuolus, sest need isikuid niikuinii seda vara kasutada ei saaks. Kui see müüakse ja neile antakse siis sertifikaat, mis formaalselt on varaga samaväärne, siis põhiseaduse mõttes võib see olla okei.“
Vandeadvokaadi sõnul on üldiselt olnud riikidel mure, kuidas võib selline otsus mõjuda rahvusvahelisele õiguskorrale ja riikidevahelisele usaldusele. See on aga pigem poliitiline, mitte juriidiline argument.
„Mulle tundub, et diskussioonid ongi väga abstraktsed, keegi ei julge esimest sammu astuda. Eesti tegi selle ära. Loomulikult selle reaalne rakendamine, esimeste varade müügini läheb kindlasti aega, sest seal on vaja teatud rahvusvahelisi kokkuleppeid enne sõlmida, aga märgina on kindlasti nüüd nii-öelda vai maha löödud,“ ütles Aas.
