„Kas me ütleme, et kõik hümnid ongi nii pühad, et neid isegi saunalaval ei tohi valesti laulda?“ küsis meie partner ja vandeadvokaat Norman Aas Eesti Päevalehele antud intervjuus, kus käsitleti hiljuti poleemikat tekitanud Eesti hümni teotamise kohtuasja süüdimõistvat otsust.
Kuigi Aas pole konkreetse kohtulahendiga tutvunud, tekkis tal uudist lugedes mõte, et kuriteokoosseis võib olla antud juhul „väga laiaks tõlgendatud“. „Kui ma mõtlen USA ülemkohtu otsustele näiteks lippude põletamise kohta, siis seal on ikkagi jäänud peale seisukoht, et riigi ametlike sümbolite kallale minek poliitilise eneseväljenduse jaoks on lubatud ning sõna- ja väljendusvabadusega kaitstud,“ ütles Aas.
Vandeadvokaadi sõnul on sõnavabaduse ja kunstilise eneseväljenduse piirid üsna hägusad. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne ütleb, et pigem tuleks sõnavabaduse piire üsna laialt tõlgendada, kui just pole selget, tungivat avalikku vajadust mingit tegevust karistada. „Võib olla tõesti on mingi karistus kohane, kui minnakse oluliste ametlike riigisümbolite kallale – näiteks kui keegi teotab lippu presidendilossi küljes või paneb ta Pika Hermanni tipus põlema. Või hümni puhul – kui keegi hakkab näiteks presidendi vastuvõtul otse-eetris mingit lorilaulu jorutama. Võib-olla seal oleks põhjust,“ mõtiskles Aas. „Aga et kui külataadid kuskil ropu sõnaga Eesti hümni laulavad või keegi isegi midagi TikToki või YouTube’i üles laeb ning siis tuntakse, et nüüd on Eesti riik löögi all ja riigivaenlane leitud, siis siin näib kõrvaltvaatajana küll, et on liiga kaugele mindud.“
Loe lähemalt, miks pole 10 000 eurot maksma läinud semiootikute koostatud analüüs avalik ja miks ei tohi tõendeid ükshaaval käsitleda, intervjuust.
