Eestis on laialdane kohtupraktika selle kohta, kus juhatuse liikmelt on maksejõuetu äriühingu maksuvõlg sisse nõutud, sest juht on rikkunud oma lojaalsus- või hoolsuskohustust, rääkis meie partner Norman Aas Äripäevale.
Maksuametile on antud Eestis suuremad õigused kui tavalisele ettevõtte võlausaldajale. Kui maksuamet leiab, et firmalt pole enam võimalik maksuvõlga sisse nõuda ja juhatuse liige on süüliselt sellise olukorra tekitanud, saab amet nõude suunata otse juhatuse liikme vastu.
„See on Eestis üsna tavapärane. Aastas teeb maksuamet sadakond vastutusotsust ettevõtete juhatuse liikmete vastu. Kui isik pole maksuameti otsusega nõus, peab ta otsuse kohtus vaidlustama. Kui ta kaotab, tuleb tal isiklikust varast tasuda maksunõue ning ka õigusabikulud. Ja need summad võivad olla väga suured – sadu tuhandeid eurosid,“ kommenteeris Aas.
Leping peaks sisaldama vastutuskindlustust
„Headel aegadel on ettevõtte ja tema juhi edu sageli ühine. Kui aga äriühingus tekivad probleemid, võib juhatuse liige jääda oma muredega üksi. Üldiselt eeldatakse juhatuse liikmega tööle asumisel lepingut sõlmides lootusrikkalt, et kõik sujub, ja lepingusse saab kirja, milliseid hüvesid juhile pakutakse ning kuidas ta võib saada näiteks läbi aktsiaoptsioonide osa ettevõtte eduloost. Harva lepitakse aga kokku kaitse selle vastu, kui midagi läheb halvasti ja juhatuse liige peab ise vastutama võimalike nõuete eest. Mina soovitan juhatuse liikme lepingusse sisse kirjutada selle, et ühing peab sõlmima ka juhatuse liikme vastutuskindlustuse, mis katab vajadusel juhataja vastu esitatud nõuded ja tema õigusabiarved,“ lausus Aas.
Ta lisas, et Eestis üldiselt on juhatuse liikme vastutuskindlustus veel suhteliselt vähe levinud, aga lääneriikides on ingliskeelne termin directors and officers (D&O) insurance üldtuntud.
Juhatuse liikmelt võib nõuda ka saamata jäänud tulu
Juhatuse liikme kaks kõige suuremat kohustust on hoolsus- ja lojaalsuskohustus äriühingu ees. Juhatuse liige peab käituma korraliku ettevõtja hoolega, mida mõõdetakse keskmiselt hoolsa ettevõtja standardi järgi ehk eeldatakse, et juhatuse liige ei tee äriliselt rumalaid või omakasust ajendatud otsuseid.
Samas ütleb ka Riigikohus, et ettevõtlus on alati seotud teatud riskidega ja isegi kui need realiseeruvad, ei pruugi see viidata kohe ärilisele rumalusele. Turumajandus ongi selline.
Hoolsuskohustuse rikkumise näitena võib tuua juhtumi, kus juhatuse liige on andnud laenu ebamõistlikel soodustingimustel – ta ei ole nõudnud turustandardile vastavat tagatist või andis laenu juba maksejõuetuks muutunud äriühingule. Kui taoline laen jääb tagasi maksmata, on võimalik vastav nõue pöörata juhatuse liikme vastu, isegi kui viimane ise tehingust isiklikku kasu ei saanud.
Enamik nõudeid juhatuse liikmete vastu on siiski seotud pigem lojaalsuskohustuse rikkumisega, kui mängus on huvide konflikt. Need on olukorrad, kus juhatuse liige eelistab äriotsuste või tehingute puhul äriühingu huvide asemel isiklikke huve, näiteks tellib teenuseid turuhinnast kõrgema hinnaga endaga seotud teisest, nn puukettevõttest.
Teoreetiliselt võib juhatuse liikme vastu pöörata kahjunõude ka saamata tulu osas, kui omanikud leiavad, et ettevõtte kasum on juhatuse liikme valede äriotsuste tõttu liiga väike. „Aga kindlasti ei ole juhatuse liikme vastutuse mõte selles, et ettevõtte kasum jagatakse osanike vahel, aga vastutust kahjumi eest kannab vaid juhatuse liige isiklikult,“ ütles Aas.
