Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab meie vandeadvokaat Olivia Kranich tänases Äripäevas.
Märkimisväärne halduskoormus
,,Aasta alguses jõustus muudatustega autoriõiguse seadus, millesse lisatud teavitamiskohustus teeb paljude õiguskuulekate ettevõtjate elu peagi põrguks,” leiab Kranich. Nimelt tuleb alates 7. juunist 2022 hakata autoritele ja esitajatele andma vähemalt kord aastas teavet nende teoste ja esituste kasutusviiside, kasutamisest saadud tulu ja autori või esitaja saadaoleva tasu kohta.
Teavitamiskohustus pärineb Euroopa Liidu direktiivist 2019/790. Selle eesmärk on kaitsta autoreid ja esitajaid kui lepingu nõrgemat poolt. Ülla eesmärgiga direktiiv on aga Kranichi sõnul Eesti õigusesse üle võetud meie eripärasid eirates ja läbimõtlematult. Suurima koormuse paneb muudatus niigi räsitud kultuurivaldkonnale, kus loometegevus mängib olulist rolli.
,,On selge, et uue teavitamiskohustusega kaasneb tohutu halduskoormus. Seletuskirjas on viidatud, et keskmise suurusega kirjastuse hinnangul kulub ühe teose puhul info kogumiseks ja edastamiseks ligikaudu 8 minutit. Näiteks 600 teose aruandlusega saaks kaks töötajat hakkama nädalaga. Lisandub ühekordne kulu aruandlussüsteemi arendamiseks, keskmise suurusega kirjastuse puhul umbes 10 000 eurot, väikese kirjastuse puhul umbes 2500 eurot,” toob Kranich näite.
Seadusi eimillekski pidavate ettevõtjate jaoks ei muutu aga midagi – nii teeb riik õiguskuuleka käitumise järjest kallimaks ja konkurentsivõimetumaks, tõdeb vandeadvokaat.
Loe pikemalt Äripäeva veebist.
