Brigitte Susanne Hundi peagi ilmuva elulooraamatu kaanefoto on pannud mitmeid inimesi kulmu kergitama, sest see sarnaneb 2014. aastal ajakirja Paper kaant ehtinud fotoga Kim Kardashianist. Meie vandeadvokaat Olivia Kranich andis Kroonikale ülevaate, millistel juhtudel on tegemist autoriõiguste rikkumisega ja milline karistus võib rikkujat ees oodata.
Kranich selgitas, et Kim Kardashianist tehtud foto autoriõigused kuuluvad teose autorile, mitte fotol kujutatud isikule. „Eeldusel, et teisiti ei ole kokku lepitud, kuuluvad autoriõigused Jean-Paul Goude’ile,“ rääkis vandeadvokaat.
Idee kasutamine pole enamasti keelatud
„Autoriõigused kaitsevad originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ning on selle vormi kaudu tajutav ja reprodutseeritav. See tähendab, et kellegi teise foto kasutamine (kopeerimine ja reprodutseerimine) ilma autori loata on keelatud, “ ütles Kranich.
Vandeadvokaadi sõnul ei kaitse autoriõigused aga ideid. „Antud juhul ei ole Jean-Paul Goude’i fotot kopeeritud, vaid Brigitte Susanne Hundist on tehtud samal ideel põhinev sarnane foto. Vaidluse korral peaks kohus hindama, kas Brigitte Susanne Hundist tehtud foto on niivõrd sarnane Jean-Paul Goude’i fotole, et saaks rääkida viimase autoriõiguste rikkumisest.“
Vandeadvokaat lisas, et kohus peaks muu hulgas hindama ka seda, mis on fotograaf Jean-Paul Goude’i teose puhul autoriõigustega kaitstud originaalne tulemus – näiteks konkreetsed valikud valgustuse, kompositsiooni, nurga, varjude jmt osas, aga mitte idee fotol näidatud poosist.
Kranich tõi välja, et kui tegemist on autoriõiguste rikkumisega, nõutakse rikkujalt:
- rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist (sh fotot kajastaval kujul raamatu avaldamata jätmist ja/või müügilt kõrvaldamist, juba avaldatud raamatute tagasikutsumist ja hävitamist);
- rikkumisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist;
- rikkumise teel saadu väljaandmist (nt litsentsianaloogia kohaselt tuleks maksta litsentsitasu, mida autor oleks sarnases olukorras oma foto kasutamise eest küsinud), kusjuures pahauskne rikkuja (kes teadis või pidi teadma, et tema tegevus rikub kellegi õigusi) on kohustatud välja andma ka rikkumisest saadud tulu (ehk raamatu müügist saadud tulu).
Teoreetiliselt on autoriõiguste rikkumine Kranichi sõnul karistatav ka kriminaalkorras. Füüsilisele isikule võib määrata rahatrahvi kuni 1200 eurot ja juriidilisele isikule kuni 6400 eurot. „Selle sätte rakendamine konkreetsel juhul on siiski vähetõenäoline,“ tõdes meie vandeadvokaat Olivia Kranich.
