Teenusmajanduse Koja eestvõttel ning koostöös Eesti Juristide Liidu ja majanduslehega Äripäev toimub juba 10. korda parima ja halvima seaduse konkurss. Kõik soovijad saavad kuni 31. jaanuarini esitada põhjendatud kandidaate Riigikogu poolt 2024. aastal vastu võetud seaduste hulgast.

Konkursi eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele. Tänavune konkurss keskendub konkurentsivõimelisema õiguskeskkonna kujundamisele ja bürokraatia vähendamisele. Parima seaduse kategoorias osalevad seadused, mis suunatud bürokraatia või halduskoormuse vähendamiseks (erinevad kooskõlastamised, load jms). Halvima seaduse kategoorias osalevad seadused, mille tulemusena halduskoormus ja bürokraatia suureneb.

Žürii, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu ja Äripäeva toimetuse esindajad, palub põhjendatud ettepanekud esitada hiljemalt 31. jaanuariks 2025 aadressil info@teenusmajandus.ee.

Meie partner, žürii esimees ja Teenusmajanduse Koja juhatuse liige Allar Jõks kommenteerib konkursi fookust: „On üldtunnustatud tõde, et vähem ametkondlikke loamenetlusi, kooskõlastamisi ja mittevajalike nõudeid võrdub vähema riigikulu ja parema ärikliimaga.”

Allar Jõks

Eelmise aasta suvel uuendatud valitsusleppes on RE, SDE ja E200 lubanud:

1)    kehtestada reegli, et iga uue ettevõtetele halduskoormust toova nõude kehtestamiseks on vaja üks olemasolevatest nõuetest kehtetuks tunnistada.

2)    Vähendada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete aruandluskohustust ja kontrolle.

Allar Jõksi sõnul soovib Teenusmajanduse Koda koostöös avalikkuse, meedia ja teiste ettevõtlusorganisatsioonidega luubi alla võtta eeltoodud lubadused, et iga uue halduskoormust suurendava nõude kehtestamise eelduseks on olemasoleva nõude tühistamine.

„Senine üheksa aastane kogemus parima ja halvima seaduse väljaselgitamisel kinnitab, et uue valitsuse tööle asumisel unustatakse paljud lubadused kiiresti. Seni kuni õigusloome põhineb veendumusel, et ettevõtja on ebausaldusväärne ja kodanik rumal, seaduste vohamisele piiri panna ei õnnestu,” ütles Allar Jõks.

Teenusmajanduse Koda sõnastas hea õigusloome tava 2010. aastal eesmärgiga tagada igaühe põhiseaduslikud õigused ja vabadused, suurendada õigusloome läbipaistvust ja tõsta Eesti konkurentsivõimet. Hea õigusloome tava näeb ette, et õigusakti eelnõu mõjusid peab põhjalikult kaaluma, et seadus tõstaks Eesti konkurentsivõimet.

Teenusmajanduse Koda on seisukohal, et õigusloome arengute tähelepanelik ja kriitiline jälgimine on eluliselt oluline kõigile – nii ettevõtjatele kui ka kodanikele. Rahvana peame olema nõudlikud nii selle sisu kui ka vormi osas. Õigusloome eesmärgiks peaks olema Eesti konkurentsivõime suurendamine, mitte vähendamine.

Hea õigusloome tava näeb ette, et:

  1. Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve.
  2. Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.
  3. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus.
  4. Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst.
  5. Seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Vältida tuleb õiguslikult autistlike lahenduste kehtestamist.
  6. Seadus peab olema mõjus, mistõttu eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ning hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist ning prognooside paikapidavust kontrollida peale seaduse jõustumist.
  7. Seadus peab olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu õigusaktid tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, silmas pidades õigusakti peamisi sihtgruppe.
  8. Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Õigusaktide jõustamiseks jäetakse piisav aeg.

Teenusmajanduse Koja eesmärgid

2010. aastal asutatud Teenusmajanduse Kodaesindab targa äri vabakonda Eestis, mille liikmeskonna moodustavad ettevõtted, mille põhivara on inimesed ja teadmised-oskused ning kes pakuvad kõrge lisandväärtusega teadmusmahukaid teenuseid. Koja liikmeskonna moodustavad peamiselt edumeelsed IT-, tehnoloogia-, meditsiini-, finants-, õigus-, konsultatsiooni ning loomevaldkonna ettevõtted.

Teenusmajanduse Koja liikmed väärtustavad tulevikku suunatud innovaatilisi ideid ja ärimudeleid ning häid inimesi. Lisaks eelnevale ka head teenusedisaini, tehnoloogiakasutust ning vastutustundlikku ja säästlikku arengut. Koja liikmete jaoks on oluline, et Eesti majanduslikku potentsiaali toetaks kaasaegne haridussüsteem, tööjõu- ja maksupoliitika ning tegevused, mis kujundavad Eestit kui atraktiivset investeerimissihtkohta. Selle eesmärgiga on Koda välja töötanud ka visiooni “Isemajandav Eesti”.