Soraineni energiavaldkonna töögrupp korraldas ärihommiku, kus lahati puhta energia projektide rahastamise teemasid. Arutati, millised on riigi plaanid taastuvenergia projektide toetamisel, mida arvestada Power Purchase Agreement tüüpi lepingute sõlmimisel, millised on erinevad võimalused finantseeringu kaasamiseks, samuti mida pangad tahavad projektide puhul näha. Maksude valdkonna juht Kaido Künnapas jagas paar lugu sellest, kuidas maksud võivad projektide finantseerimisel üllatada.

Esimene lugu rääkis sellest, kuidas võlakirja väga vabad lunastamise ja intressi maksmise tingimused võivad tekitada küsimuse, kas intressimakset tuleb hoopis maksustada kui dividendi. Hübriidvõlakirjad on muutumas üha populaarsemaks. Nende tunnuseks on emitendi suurem vabadus otsustada, millal investorile makseid teha. See omakorda annab võlakirjale omakapitali tunnused, raamatupidamisreeglite järgi võibki see kvalifitseeruda omakapitaliinstrumendiks.

Probleem tekib sellest, et intressimakseid ja omakapitali väljamakseid (dividendid või omakapitali vähendused) maksustatakse täiesti erinevalt. Intresside puhul riik tavaliselt maksutulu ei saa, samas dividendide maksmisel saab riik pea alati korjata tulumaksu. Seetõttu on laenuinvesteerimine investorile ka maksude vaatest odavam kui osanikuks olemine. Kuigi küsimus leidis oma lahenduse läbi tõdemuse, et dividendi saab maksta vaid formaalselt osanikele ning võlakirjainvestorid kindlasti ei ole osanikud, siis ei saa öelda, et see küsimus oleks leidnud oma selge ja lõpliku lahenduse. Seega tasub emitendil olla ettevaatlik, kui ta hübriidvõlakirju disainib.

Teine lugu rääkis sellest, et projektide/äriühingute omandamine läbi debt push down (DPD) lahenduse on muutunud maksunduslikul ebakindlamaks kui varem. DPD finantseerimisel viiakse omandatava ühingu kasum ja rahavood ning ja omandaja võlakohustus ühte ühingusse. Seda läbi äriühingute ühendamise kaudu. Sisuliselt võib seda vaadata kui olukorda, kus omandatav ühing maksab enda omandamise ise kinni. Päris nii seda siiski võtta ei saa, kuna õigusjärgluse tulemusel tekib tavaliselt uus ühing või vähemast õigusjärglane, kellel on mõlema „vanema“ geene.

Senini on olnud üpris selge, et DPD lahendust maksustatakse siis, kui selle tegemisel on kandvaks kaalutluseks maksueelise saamise soov. Nüüd on MTA alustanud juhendi väljatöötamist, mille põhjal ei ole enam nii selge, milliseid tehinguid tuleb lugeda kuritarvitavaks ja milliseid mitte. Tegemist on töös oleva juhendiga, mille osas on autori kaasabil esitanud oma seisukoha ka Advokatuuri maksuõiguse komisjon, millega saab tutvuda siin.

Ärihommiku videot saab vaadata siit!

Kaido slaide saab vaadata siit!

Ettekanded on kättesaadavad ka helifailidena, mida saab kuulata meie Spotify kanalil!