-
Meie partner, vandeadvokaat Kaido Künnapas ja vandeadvokaat Verner Silm kirjutasid Äripäevas avaldatud arvamusloos, et valitsuse plaan kaotada alates 2025. aastast regulaarsetele kasumijaotistele kohalduv 14-protsendine tulumaksumäär petab maksumaksjatele antud lubadust. Nimelt kirjutasid vandeadvokaadid, et paar aastat kasutusel olnud süsteemi kohaselt maksustatakse regulaarne kasumijaotis (mis vastab eelneva kolme aasta kasumijaotistele) 14% määras ja ülejäänud osa maksustatakse 20% […]
-
Käesoleva aasta 1. novembril jõustub Eestis uus karistusseadustiku redaktsioon, võimaldades tõhusamat ja otsustavamat Euroopa Liidu õigusest tulenevate trahvide määramist. See on hea uudis nende jaoks, kes on mures isikuandmete kaitse õiguse rikkumiste pärast, kuivõrd Eesti (mille praegune õigusraamistik ei tunnusta selliste rikkumiste eest halduskaristusi ja selle asemel määratakse trahve väärteomenetluses) on siiani määranud võrreldes teiste […]
-
Aprilli lõpus andis Euroopa Komisjon välja juhised ohtlike ravimite ohutuks käitlemiseks töökohal. Juhised ei ole siduvad, aga annavad praktilisi nõuandeid ja suunised, kuidas ohtlike ravimite käitlemisega kaasnevaid riske vähendada või ära hoida. Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon koos erinevate huvigruppidega on pikka aega arutanud ja analüüsinud, kuidas tagada nende töötajate ohutust, kes puutuvad oma tööülesannete […]
-
Töötervishoius muutuvad aina olulisemaks vaimse tervisega seotud probleemid ning vaimse tervise hoidmine töökeskkonnas. Aasta algusest jõustusid määruse muudatused, millega lisati kutsehaiguste loetellu posttraumaatiline stressihäire ja muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid. Sisuliselt tähendab muudatus seda, et nüüd on töötajatel võimalik nõuda tööandjalt hüvitist mh olukorras, kui tekkinud terviseprobleem on põhjustatud töökeskkonnas esinevatest psühhosotsiaalsetest ohuteguritest. […]
-
Meie poole on korduvalt pöördutud küsimusega, kas ja millal on lubatud töötajaid jälgivate seadmete kasutamine töösuhetes. Seda näiteks olukordades, kus vajalik on töösõitude fikseerimine või juhul, kui töötaja jälgimine on vajalik seetõttu, et tegemist on üksi töötava isikuga. Näiteks rongijuhtide puhul võib olla õigustatud jälgimine, et tagada nii rongijuhtide kui ka reisijate ohutus. Küsimusi tekitab […]
