-
Meie partner, vandeadvokaat Carri Ginter ja jurist Maarika Maripuu töötasid “vaenukõne seaduse” eelnõu valvsalt läbi ja kinnitavad, et sel korral ajab riik õiget asja. Eelnõu on muudetud nutikaks ja karistada saab vaid julgeolekut ohustava vaenukõne eest. Näiteks ei liigituks Eestis kuriteoks mujal Euroopas trahve kaasa toonud näited, kus austerlane aias muru niites ja joodeldades moslemitest […]
-
Väljaanded / Norman Aas / Eesti Päevaleht
Meie partner, vandeadvokaat Norman Aas kommenteeris Eesti Päevalehele kummalist olukorda, kus Riigikogu on Venemaa kuulutanud terroristlikuks riigiks, kuid Eestil on endiselt Moskva režiimiga kehtiv õigusabileping. Aasa sõnul tähendab see leping praktikas seda, et Eesti kohtud peavad Venemaa kohtuotsuseid tunnustama. Samas pole lepingupartneri kohtusüsteemi saanud juba 15 aastat usaldada. “Venemaa on Euroopa Nõukogust ja Euroopa inimõiguste […]
-
Kolmandate riikide subsiidiumite määrus toob suuremahuliste riigihangete puhul uusi kohustusi Eelmise aasta lõpus võttis Euroopa Liit vastu määruse 2022/2560. See näeb riigihangete puhul, mille eeldatav maksumus ületab 250 miljonit eurot, pakkujatele ette kohustuse teavitada hankijaid kolmandatest riikidest saadud rahalise toetuse kohta ja hankijatele ette kohustuse teatud toetuste kohta Euroopa Komisjoni teavitada. Kui pakkuja ja temaga […]
-
Euroopa Kohtu hiljutine iganädalast ja -päevast puhkeaega puudutav otsus avaldab mõju ka Eestis siiani kohaldunud tööajakavade koostamise põhimõtetele ning suunab tööandjaid võimaldama töötajatele täiendavat puhkeaega. Uues puhkeaja arvestus alates 1. jaanuarist 2024 Sotsiaalministeerium on teada andnud, et alates 1. jaanuarist 2024 hakkab Tööinspektsioon töölepingu seaduses toodud töö- ja puhkeaja nõuete tõlgendamisel ning nendest kinnipidamise kontrollimisel […]
-
Milliseid sportlaste kaebusi saavad kohtud lahendada? Kas võistluse tulemusi on võimalik kohtus vaidlustada? Viimaste aastate kaasustele tuginedes kirjutas Postimehes avaldatud arvamusloos meie advokaat Polina Tšernjak spordiõiguse hallist alast. Spordi alaliidud tegutsevad MTÜ-dena, mistõttu leiavad kohtud tihti, et nad ei ole sobivad spordiga seotud asju lahendama. Sageli kaotab sellest sportlane. Näiteks jäi eelmisel aastal kohtus sisuliselt […]
