Pankrotiavalduse võib esitada hiljem
Riigikogu võttis vastu palju vastukaja tekitanud nn koroonakriisi kobareelnõu. Kui tavapäraselt peab juhatus esitama pankrotiavalduse viivitamatult, aga mitte hiljem kui 20 päeva jooksul pärast maksejõuetuse ilmnemist, siis jõustunud seadusemuudatuse kohaselt peatub pankrotiavalduse esitamise kohustus eriolukorra ajaks ja ka veel kaheks kuuks pärast eriolukorra lõppemist.
Pankrotiavalduse esitamisega seotud seadusemuudatus jõustus tagasiulatuvalt 12.03.2020, mil eriolukord välja kuulutati. Uue sätte üheks eesmärgiks on lihtsustada juhatuse tööd. Täna on paljudel ettevõtetel väga raske otsustada, kas juba tekkinud makseraskused on püsivad ja kas tuleks esitada pankrotiavaldus või jätkata lahenduste otsimist tekkinud makseraskuste ületamiseks. Jõustunud seadusemuudatus annab juhatusele juurde hingetõmbe aega lahenduste otsimiseks ja tekkinud makseraskuste ületamiseks. Samas kui ettevõttel pole lootust majandustegevust pärast eriolukorra lõppu jätkata ja makseraskused on omandanud püsiva iseloomu, tuleks pankrotiavaldus siiski esitada viivitamatult ning mitte oodata.
Sarnaselt juhatuse pankrotiavalduse esitamise kohustusega peatuvad tehingute tagasivõitmise tähtajad.
Võlausaldajal säilib õigus esitada pankrotiavaldust
Samas seadusemuudatus ei puuduta võlausaldaja õigust esitada pankrotiavaldust. See on oluline, et kaitsta õiguskorda võimalike kuritarvituste eest. Juhul kui võlausaldajal pankrotiavalduse esitamise õigust poleks, siis annaks see võimaluse võlgnikel kriisi varjus tegeleda kohustuste suurendamisega ja samal ajal tavaolukorraga võrreldavat vastutust ei kaasneks. Antud juhul selliseid kuritarvitusi ei tohiks kaasneda, sest seadusemuudatus ei võtnud võlausaldajatelt ära pankrotiavalduse esitamise õigust.
Hoolsuskohustus jääb jõusse
Muud seaduses sätestatud kohustused maksejõuetu äriühingu juhatusele jäävad endiselt kehtima. Nii ei või juhatuse liikmed teha jätkuvalt makseid ja tehinguid, mille tegemine maksejõuetuse olukorras ei ole kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastasel korral võib juhatuse liige vastutada oma isikliku varaga. Lisaks ei kao ka karistusõiguslik vastutus. Endiselt on ebaseaduslik pankrotiohus olevas ettevõttes teatud võlausaldajate ja endaga seotud isikute eelistamine või vara varjamine. Juhatuse liikmed peavad ka kriisi tingimustes esindama äriühingu huve.
Juhatuse liikmete tasude vähendamine
Keerulises majandusolukorras võib vähendada juhatuse liikme tasu. Siis võib juhatuse liige omakorda kasutada õigust lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, andes sellest kuu ette teada. Ettevõtte pankroti väljakuulutamisel ja juhiga lepingu lõpetamiseks on juhatuse liikmel õigus nõuda pankrotimenetluses kahjude hüvitamist, mis tekkisid lepingu lõpetamise tõttu, kuni aasta ulatuses.
