Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal meie partner Paul Künnap Äripäevas.
Terasetootja SSAB tegi hiljuti investeerimisotsuse moodsa terasetootmistehase ehitamiseks Rootsi Luulajasse. Investeerimismaht on 4,5 miljardit eurot. SSABi jaoks oli alternatiiv rajada sama tehas ka Soome Raahesse, kuid paraku jäi Soome seekord Rootsile alla.
Projekt on ühiskondlikult äärmiselt oluline mitte ainult rahalise mahu (ainuüksi investeeringu tegemise faasis toob projekt riigile sisse paar miljardit maksutulu), vaid ka keskkonnamõjude poolest, sest aitab vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni. Lisaks, tänu projektile kasvab oluliselt Põhja-Rootsi atraktiivsus elukeskkonnana.
Aga mida saaks sellest õppida Eesti? Eesti kogemusega võrreldes jäävad SSABi loost silma kolm peamist erinevust: haldusmenetluste kiirus, õiguskindlus ja kogukonna toetav hoiak.
Riikidevaheline võistlus
SSABi jaoks olid äritegevuse vaatest Soome ja Rootsi projektid võrdsed. Mõlemas võimalikus asukohas oli olemas vana tehas, mida oli vaja oluliselt ümber teha. Mõlemad vajasid tunduvalt rohkem rohelist elektrit. Mõlemas oli vaja vastu võtta hulk erinevaid riiklikke ja kohalikke lubasid projekti teostamiseks.
Sisuliselt kujunes projektist riikidevaheline võistlus – kumb suudab vajalikud haldusmenetlused läbi viia kiiremini. Täpselt nii oma otsustuse aluseid SSAB protsessi ajal ka kirjeldas.
Soome sai haldusmenetluste võistluse stardis ette, alustades 2021. aasta septembris keskkonnamõju hindamise menetlust. Soomes oli vaja luba muu hulgas umbes 40 km pikkusele kolme valda läbivale kõrgepingeliinile, et tagada tehasele vajalik elektriühendus. Tehase lähipiirkonnas asus ka Natura ala ning vaja oli väga erinevaid uuringuid.
Sellest hoolimata viidi keskkonnamõju hindamine Soomes läbi 14 kuuga. Keskkonnaluba väljastati tänavu 25. märtsil ehk haldusmenetlused võtsid natuke rohkem kui kaks aastat.
Rootsis algas keskkonnamõju hindamise menetlus novembris 2022 ning see valmis 12 kuuga. SSAB esitas lõpliku loataotluse riigile eelmise aasta novembris ja lõplikku kõike katvat luba on oodata käesoleva aasta sügisel. Ehk ka Rootsi menetlused võtavad kokku umbes kaks aastat.
Rootsi puhul on tähelepanuväärne, et arendaja on käesolevas menetlusetapis loataotluse positiivses tulemuses nii veendunud, et ta oli valmis tegema investeerimisotsuse enne asja lõplikku lahendit.
Tänu selgetele ja kiiretele menetlustele ja tõhusale kaasamisele tekkis nii Soomes kui ka Rootsis kohalikus kogukonnas tugev toetus sellele, et just meie piirkond ja kogukond saab uue tehase endale – erinevalt Eestile nii tuttavast mitte-minu-koduaeda-mentaliteedist. Ilmselt seetõttu ei ole seni otsuseid vaidlustatud ning asjaga seotud kohalikud omavalitsused on koostööst huvitatud.
On üsna ilmne, et praegu ei ole sellise projekti elluviimine Eestis võimalik. Meil võtavad ainuüksi keskkonnamõju hindamised ka lihtsamate projektide puhul mitu aastat. Kahjuks ei iseloomusta meie menetlusi hea koostöö, tõhus kaasamine ega suur õiguskindlus. Sama ajaga kui Soomes ja Rootsis on haldusmenetlused juba lõpetatud, võiksime Eestis oodata, et menetlused on läbinud algatusfaasi. Kui selline projekt võtaks vähem kui kümme aastat, oleks väga hästi.
Võtame end kokku!
SSABi projektist joonistus välja ka selge arusaamine sellest, et rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja. Praeguseid võimalusi mõne aasta pärast enam ei ole.
Eelnev ei ole aga põhjus pea norgu laskmiseks. Eesti suur tugevus on suurepärane kuvand, mille on loonud meie iduettevõtete sektor, aga lisaks muule ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse hea töö. See annab meile võimaluse.
Ent selleks, et me seda võimalust käest ei laseks, on meil vaja ennast kokku võtta ja oma menetlused tervikuna korda teha. Vaja on paralleelseid menetlusi, rohkem koostööd, rohkem kaasamist, rohkem usaldust ja vähem tühja tegemist.
Teeme ära!
Aga miks siis ikkagi Rootsi võitis, kuigi Soome sai menetlused kiiremini tehtud? Juhuslikult tegi SSAB oma otsuse pärast järjekordset ringi laialdasi streike Soomes, millega Soome väliskaubandus pandi taas kord mitmeks nädalaks seisma. SSAB pidas vajalikuks oma kommunikatsioonis rõhutada, et põhjus ei olnud kindlasti streigid. Põhjus olla äritegevusega seonduvad täpsustamata küsimused.
Ilmselt võime kõik teha sellest oma järeldused.
