Hiljutine ringkonnakohtu otsus annab lootust, et Eestis jõuab edaspidi mõni suurprojekt ka eduka lõpuni ja välisinvestorite huvi taastub, kirjutab meie partner, vandeadvokaat Paul Künnap Äripäevas.
Eesti on olnud suurprojektide läbiviimisel saamatu. Riigi enda projektid ei püsi eelarves ja venivad. Samaaegselt on riik olnud edukas erainitsiatiivil algatatud projektide põhjalaskmisel. Meie potentsiaali rahvusvahelistes projektides, nagu Google’i andmepark või Inkoo uus terasetehas, tihti isegi pikemalt ei kaaluta.
Kui välisinvestorid küsivad projektide menetluse ajagraafiku kohta, peame tõdema, et vähegi keerukamate projektide puhul on isegi menetluse algatamine õnne küsimus. Esialgsete kompavate küsimuste peale peame tunnistama, et meil praktiliselt ei ole näiteid uuringute-planeeringute-loamenetluste eduka ja mõistliku aja jooksul läbiviimisest, küll aga on meil hulk näiteid vastupidisest.
Õnneks on viga võimalik parandada. Teiste riikide kogemustest teame, et üks oluline võimalus menetlusi tõhustada on erinevate menetluste paralleelne läbiviimine, lähtudes sisulistest võimalustest ja menetlusetappidest, mitte formaalsetest kaalutlustest.
Teisisõnu: kui projekti elluviimiseks on vajalik planeering, strateegiline keskkonnamõju hindamine, hoonestus- või muu luba ja keskkonnamõju hindamine, siis on kõiki neid menetlusi võimalik läbi viia põhjendatud juhul ka korraga. Sealjuures tuleb igas menetluses lähtuda teistes menetlustes faktiliselt olemasolevast sisendist, mitte sellest, kas menetlus on formaalselt lõpetatud.
Tulemuseks on suurem sünergia erinevate menetluste vahel, sisulisemad ja ajakohasemad otsused, avalikkusele läbipaistvam ja arusaadavam menetlus ning oluline aja- ja rahasääst. Paralleelsete menetluste võimaldamine oli ka ühe valitsuserakonna valimisplatvormis välja toodud, kuid veel pole selle mõtte rakendamist näha olnud.
Polegi hukule määratud
Abi paralleelsete menetluste reaalsuseks muutmisel võib olla hetkel veel jõustumata ringkonnakohtu otsusest, kus kohus rahuldas Finest Bay Area Development Estonia OÜ apellatsioonkaebuse.
Inimkeeli öeldes seisnes vaidluse kese selles, kas Helsingi–Tallinna raudteetunneli osas võiks alustada keskkonnamõju hindamise ja uuringutega enne ja siis paralleelselt võimalike planeerimistega, mis samuti on tunneli rajamiseks vajalikud. Selles projektis on paralleelne menetlus hädavajalik, sest Soomes menetlused toimuvadki paralleelselt ja piiriülest keskkonnamõju hindamist on võimatu teha ainult ühel kaldal. Samas oleks Soome menetlustest saadavat sisendit vajalik kasutada Eesti menetlustes ja vastupidi.
Riik põhjendas uuringute mittelubamist asjaoluga, et kuna tunneli rajamine eeldab ka planeeringut, siis on kogu projekt perspektiivitu. Ringkonnakohus kinnitas aga, et kui seadusega pole projekti keelatud, siis üksnes vajadus läbida ka muid menetlusi pole põhjus, miks uuringuid ei või alustada. Sisuliselt kinnitas kohus, et seadus ei näe ette mingit nähtamatut normi, mis paralleelsed menetlused välistaks.
Kuigi ma olen Eesti planeeringumenetluste läbiviimise võimekuse osas kriitiline ja on tõsiasi, et ühtegi riigi eriplaneeringut pole veel suudetud edukalt lõpuni viia, usun siiski, et mõni selline planeering õnnestub tulevikus ka lõpuni viia. Seega kõik planeeringud ei ole automaatselt perspektiivitud ja hukule määratud.
Loodan, et otsusel on laiem mõju ning et näeme tänu parematele, tõhusamatele ja kiirematele menetlustele Eestis lõpuks ka mõne suurprojekti elluviimist. Soovin ka seadusandjale edu, et eemaldada tarbetuid takistusi koostööl ja avatusel põhinevate menetluste läbiviimisel.
