Metroost rääkides tuuakse tavaliselt esile väide, et peab olema miljonilinn. See ei ole tõsi, ütles meie partner ja vandeadvoaat Paul Künnap Delfi Ärilehele. Künnap kuulub visioonääride ning transpordi-, majandus- ja ehitusekspertide gruppi, kes on pärast aastast vaagimist välja käinud idee rajada Tallinna kergmetroo.
„Fantaasia ja julguse puudus ei luba meil isegi arutada asju, mida teised on teinud. Kuid sellised mõtted võiks laual olla, et neid teistega võrrelda,“ rääkis Künnap. „Inimeste esimene reaktsioon ongi, et see on ulme – oleme väikesed ja vaesed. Ühiskonnas peabki esmalt tekkima arusaam, et me ei ole nii vaesed ja väetid, suudame teha küll.“ Vandeadvokaadi hinnangul ei julge ilmselt ükski poliitik metroo rajamist toetada, kuna kardab, et ta tembeldatakse hulluks. „Oleks tore, kui juba praegused Tallinna koalitsiooni läbirääkijad arutaksid seda teemat ja muudaksid fooni,“ lisas ta.
Miljoni elaniku kriteerium on müüt
Levinud väite kohaselt ei tasu mõelda metroole linnas, kus on alla miljoni elaniku. Meile lähim vastupidine näide on Helsingi. „Helsingi ühistranspordisüsteem on kordades parem kui Tallinnas. Ainuke põhjus: seal on metroo,“ ütles Künnap, kes on Helsingis üles kasvanud. „Minu Helsingis elavatel sõpradel on mõnel üksikul auto, Eestis on kõigil auto,“ rääkis Künnap, lisades, et Helsingis on auto nuhtlus – seda ei ole kuskile panna. Vandeadvokaadi sõnul on Helsingis ühistransport niivõrd palju mugavam, et kui valikus on auto või metroo, siis langeb põhjanaabrite valik metroole.
Võib öelda, et Helsingis on siiski mõnevõrra rohkem elanikke kui Tallinnas. Niinimetatud Metroogrupp aga leidis Euroopast hulga linnu, mis on Tallinnaga sarnased või isegi väiksema elanike arvuga, kuid kus on kergmetroo liinid, mida ehitatakse juurdegi: Brescia (0,2 mln elanikku), Catania (0,3 mln), Lille (0,2 mln), Rennes (0,2 mln), Lyon (0,5 mln), Lausanne (0,2 mln), Nürnberg (0,5 mln), Bilbao (0,4 mln) jt. Värskeim kergmetroo ehitusleping sõlmiti Rumeenia 290 000 elanikuga linnas Cluj-Napocas. 19 peatusega metroost 21 kilomeetrit kulgeb maa all. Ehitus maksab 85 mln eurot/km. Kuid arvatakse, et pärast metroo 2031. aastal avamist transpordib see 164 000 inimest päevas ehk 60 miljonit aastas.
Annab materjali tehissaarte rajamiseks
Delfi Ärileht kirjutas, et Tallinna metroo rajamise ideele on külge haagitud veel üks aastaid ulmeliseks peetud suurprojekt – metroo rajamisel välja kaevatud pinnasega saaks valmis ehitada tehissaared Paljassaarde. Nimelt leidis ajakirjanik Tallinna kergmetroo idee esitlusest slaidi, mille andmetel kulub Paljassaare tehissaarte jaoks 200 000 m3 pinnast. Ühe 5 kilomeetrise metrootunneli kaevandamisega tekib 177 500 m3 pinnast, ühe metroojaama rajamisega 50 000 m3 pinnast. Maa-aluseid metroopeatusi tuleks aga viis. Seega jääks materjali ülegi.
„Tallinn saab tekitada juurde kvaliteetseid elupaikasid,“ ütles Künnap ambitsioonika projekti kohta. Tehissaarte rajamiseks on Tallinnal olemas kehtiv detailplaneering ja selle teostamiseks on vaja pinnast. „Oleks pöörane teha selle jaoks eraldi kaevandus,” kommenteeris ta.
Väljapakutud ajakava järgi valmib Tallinna kergmetroo esimene liin 2034. aastal, teine liin aga 2036. aastal.
