Euroopa Liidu kavandatava majanduse taaskäivitamise kava eelnõu teine lugemine ja vastuvõtmine riigikogus kujunes eile arvatult pingeliseks.
Meie partner ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud Carri Ginter meenutas Postimehele olukorda kommenteerides, et ajal, mil EKRE oli valitsuses, toetasid nad taasterahastu küsimust. ,,Tookord, kui see Euroopa Liidu poolt hääletamiseks läks, siis nad toetasid, ja nüüd, mil on riigisisese heakskiidu andmine uuele valitsusele, siis niimoodi ,,lambist” küll ei saa öelda, et see on põhiseadusega vastuolus,” selgitas ta.
Ginter märkis, et kui tema analüüsis majanduse taaskäivitamise kava riigikantselei tellimusel Euroopa Liidu õiguse vaatenurgast, siis Eesti põhiseaduse vaatenurgast pole sellele tema teada analüüsi veel tehtud.
,,Ma ei ole siiamaani kuulnud mitte ühtegi tõsiselt võetavat argumenti, mis seda põhiseaduses takistaks,” ütles Ginter. ,,Ei kujuta isegi ette, millise osaga põhiseaduses see nende arvates vastuolus täpselt on. Minu jaoks on see jäänud kuidagi üldsõnaliseks. Keegi peab ikkagi ütlema esmalt, mis sättega see on vastuolus. Arvan, et siin on elementaarne vastuolu nende enda käitumises: kui ise valitsuses olles ütlesid, et on hea mõte taasterahastu ära teha, sest Euroopa Liidule valitsus ju andis selle näol nõusoleku. Nüüd hiljem öelda, et üksmeel on kuhugi kadunud, tundub vähemalt mulle vastuoluline.”
Riigikantselei tellitud analüüsist, millele viitas ka selle läbi viinud õigusteadlane Carri Ginter, selgus, et Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kava on suure tõenäosusega kooskõlas liidu aluslepingutega.
«Põhimõtteliselt jõudsime oma analüüsiga sinnamaani, et ELi õigus sellise lahenduse korral takistusi ette ei näe, et seal välja pakutud viisid, kuidas EL võtab laenu otse eelarvevälistele projektidele, mida liikmesriikides edasi rakendatakse, on põhimõtteliselt ELi pädevuses,» rääkis Ginter. Eraldi küsimus oli, kas liikmesriigid on andnud ELile õiguse selles valdkonnas tegutseda. Ginteri kinnitusel on aluslepingutes sellised sätted olemas. Ta pidas tähtsaks, et käesolev lahendus oleks ajutine. «Et Euroopa Liit ei hakkagi tulevikus lihtsalt oma sissetulekuid niimoodi dünaamiliselt kasvatama ja oma pädevusi laiendama,» lisas Ginter. Praeguse lahenduse ühe murekohana näeb ta üldsõnalist sätet, millele majanduse taaskäivitamise plaan rajatakse.
Euroopa Liidu taaskäivitamiskava raha kasutamist on plaanis alustada pärast laenu võtmist eeloleval suvel. Kui suure rahastuse Eesti saab, selgub 2022. aasta juunis, mil Euroopa Komisjon arvutab värskete sisemajanduse kogutoodangu (SKT) andmete alusel kõigi liikmesriikide kohta täpse toetusmahu. Eesti puhul on esialgu juttu umbes 1,5 miljardi euro suurusest summast.
Vaata lähemalt Postimehest.
