Euroopa Kohus tegi 4. oktoobril otsuse, mille tõttu peavad hakkama rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) ja ka Eesti jalgpalliliit (EJL) reegleid muutma, kirjutab meie advokaat Polina Tšernjak Delfis.
Euroopa Kohus leidis, et FIFA mängijate üleminekut reguleerivad reeglid ei ole kooskõlas EL-i õigusega. Kuivõrd EJL kasutab neidsamu FIFA välja töötatud reegleid, on otsus oluline ka Eesti jalgpallile.
Äsja ilmunud otsus on justkui eelmise aasta detsembri n-ö triloogia jätk, kui Euroopa Kohus avaldas kolm olulist ja suurt poleemikat tekitavat otsust. Kaks nendest otsustest puudutasid jalgpalli. 2023. a detsembri otsustes leidis Euroopa Kohus, et FIFA rikkus superliiga loomise takistamisel EL-i konkurentsiõigust ning et UEFA kohapeal treenitud mängijate reeglid võivad olla konkurentsiõiguse ja töötajate vaba liikumist reguleerivate õigusnormide vastased.
Reedel tehtud otsuses kinnitas Euroopa Kohus, et konkurentsiõigust rikuvad ka FIFA mängijate üleminekut reguleerivad reeglid.
Mängijate üleminekut reguleeriv kord
Prantsusmaal elav endine professionaalne jalgpallur vaidlustas Belgia kohtus FIFA reegleid. Täpsemalt oli tegu mängijate üleminekut koordineeriva korraga. Kuivõrd FIFA on jalgpalli reguleeriv katusorganisatsioon, siis FIFA väljatöötud reegleid rakendavad ka FIFA liikmed ehk riigi tasandil toimetavad jalgpalli alaliidud. Niisiis kasutas selliseid reegleid ka vaidlusega seotud Belgia jalgpalliliit. Mängijate ülemineku reeglid on kasutusel ka EJL-s ja nende kohaselt toimub mängijate rahvusvaheline üleminek FIFA korra alusel.
EJL-i kord näeb muu hulgas ette, et kui üks mängija ja klubi vahel sõlmitud lepingu pooltest ütleb lepingu ilma mõjuva põhjuseta üles, siis ülesütleval poolel tuleb maksta kompensatsioon. Kui kompensatsioon tuleb maksta jalgpalluril, vastutab kompensatsiooni maksmise eest lisaks jalgpallurile ka tema uus klubi. Mängija vastu võtnud klubi võidakse teatud olukorras lisaks sanktsioneerida, keelates klubil kindla aja jooksul uusi mängijaid registreerida. Euroopa Kohtu otsuses käsitletud reeglid takistasid muu hulgas väljastamast rahvusvahelist üleminekusertifikaati juhul, kui mängija ja endise klubi vahel oli üleval lepingu lõpetamisest tulenev vaidlus.
Belgia kohus esitas Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse ja küsis, kas sellised reeglid on kooskõlas EL-i töötajate vaba liikumise ja konkurentsiõigusega. Eelotsuse aluseks olev vaidlus algas esmajoones jalgpalluri initsiatiivil, tal tekkis enda hinnangul FIFA õigusvastaste reeglite tõttu saamata jäänud tulu, mille hüvitamist nõudis ta FIFA-lt ja Belgia jalgpalliliidult.
Euroopa Kohtu järeldused
Euroopa Kohus leidis, et kõik ülal käsitletud reeglid ei vasta EL-i õigusele.
Kohus tuvastas, et mängijate üleminekut reguleerivad reeglid seavad mängijatele ja klubidele, kes soovivad uusi mängijaid värvata:
a) märkimisväärseid õiguslikke riske;
b) ettenägematuid ja potentsiaalselt väga suuri finantsriske;
c) suuri spordiriske.
Kokkuvõttes võivad need takistada mängijate rahvusvahelist üleminekut.
Euroopa Kohus rõhutas, et kuigi elukutseliste mängijate vaba liikumise piiranguid võivad õigustada ülekaalukad avalikust huvist tulenevad põhjused, mis seisnevad klubidevaheliste jalgpallivõistluste regulaarsuse tagamises professionaalsete jalgpalliklubide mängijanimekirjade stabiilsuse säilitamisega, näivad kõnealused eeskirjad käsitletaval juhul siiski mitmes osas kaugemale minevat sellest, mis on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik. Sellel põhjusel takistavad need reeglid mängijate vaba liikumist.
Konkurentsiõiguse kontekstis leidis Euroopa Kohus, et kõnealuste reeglite eesmärk on piirata ja isegi takistada piiriülest konkurentsi, mida kõik Euroopa Liidus asuvad klubid võiksid harrastada, värvates teise klubi mängijaid isegi siis, kui nende mängijate puhul on kahtlus, et nende leping klubiga ei olnud õigustatult lõpetatud.
Euroopa Kohus rõhutas, et võimalus konkureerida mängijate värbamise teel mängib professionaalses jalgpallisektoris suurt rolli. Reeglid, mis seavad sellele üldise piirangu, määrates kindlaks töötajate jaotuse tööandjate vahel ja sulgedes turud, sarnanevad turukokkuleppega, millega keelatakse töötajate palkamine, see on aga konkurentsiõiguse vastane.
Kuigi Euroopa Kohus tunnustab spordialaliitude autonoomiat (kuigi mitte täielikku), spordi reguleerimise vajadust ja sellega kaasnevaid piiranguid, järeldas kohus siiski, et vaidluse all olevad reeglid lähevad sellest eesmärgist kaugemale ega ole ilmselt vajalikud. Kokkuvõttes leidis Euroopa Kohus, et FIFA jõustatud reeglid piiravad nii jalgpallurite klubidevahelist liikumist kui ka rikuvad konkurentsi.
Euroopa Kohtu tõlgenduse mõju Eestile
Olenemata sellest, et Euroopa Kohus oli seotud prantsuse jalgpalluri ja FIFA ning Belgia jalgpalliklubi vahel tekkinud vaidlusega, on sel otsusel tugev mõju ka Eesti jalgpallile. Euroopa Kohtu tõlgendust peavad järgima kõik liikmesriigid. Kui Euroopa Kohtu tõlgendus puudutab sporti korraldava mittetulundusühingu reegleid, siis neid reegleid tuleb tõlgendada EL-i õigusega kooskõlas. Kui reeglite EL-i õigusega kooskõlaline tõlgendamine ei ole reegli sõnastuse tõttu võimalik, tuleb reegleid muuta nii, et need vastaksid EL-i õigusele.
Lähitulevikus saame ilmselt näha FIFA mängijate üleminekukorra reformi, mis tingib ka Eestis tegutseva EJL-i reeglite muutmise. Jalgpallieksperdid on juba väljendanud arvamust, et see reform muudab jalgpallimaastikku.
