Kui ostad varustuse esmaspäeval ja lähed teisipäeval mäele suusatama, ei ole laviini vallandudes ja selle teele jäädes isegi kõige kallimast varustusest abi. Selleks, et kriitilisel hetkel adekvaatselt reageerida, on vajalik oma varustust tunda ja selle kasutamist järjepidevalt harjutada, kirjutasid meie advokaat Polina Tšernjak ning turundus- ja kommunikatsiooniassistent Ene McLaughlin Eesti Päevalehes avaldatud artiklis.

Kogenud mäesuusataja Polina ja varasemalt Colorados suusapatrullina töötanud Ene toovad artiklis välja, millele piiri taha reisile minnes mõelda: alates vajalikust varustusest ja lõpetades reisikindlustusega.

Mida aasta edasi, seda rohkem on eestlasi, kes avastavad mäesuusatamise ja lumelauasõidu imelise maailma. Eesti väikesed suusakeskused on imehead kohad, kus kodu lähedal mugavalt esmased teadmised omandada või oskuseid soojas hoida. Kui suundud suusareisile välismaale, tuleb arvestada, et lisaks kõrgematele mägedele, pikematele radadele ning sügavamale lumele on ees ootamas ka uued ohud – üks neist on lumelaviin.

Mida teada laviinidest?

Laviiniohule peavad eelkõige mõtlema need talispordiharrastajad, kes soovivad liikuda märgistatud ja hooldatud radadelt kaugemale. Puutumata lumi on kindlasti kutsuv, ent seal ei tehta laviinikontrolli, mis aitaks nõlva ohutuks muuta.

Talve jooksul sadanud lumi ei ole ühtne mass, vaid ladestub kihtidena, mõned nõrgemad ja mõned tugevamad. Eri tegurite mõjul (näiteks nõlvale liikunud inimene) võib pinnase ja lume kihtide vahel toimiv jõudude tasakaal muutuda, nõrgem kiht annab järgi ning lumi pääseb liikuma ehk vallandub laviin. Kõige sagedamini esineb laviine nõlvadel, mis on 35 kuni 50 kraadi. Võrdluseks, Väikese-Munamäe sportnõlv on umbes 21 kraadi.

See ei tähenda aga et kontrollitud radadelt väljapoole suundudes piisaks üksnes lauge nõlva valimisest. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, kui järsk nõlv jääb sinu kohale, sest laviin võib vallanduda ka nõlva all liikudes. Kui kõik ülalpool väljatoodu on võõras informatsioon ning pole aega õppida, kas siis peaks jääma vaid kontrollitud nõlvadele?

Off-piste (hooldamata radadel) suusatamine ja lauatamine on edasijõudnute tase. Esmalt peaksid tundma end mugavalt ja kindlalt mustadel nõlvadel ning tasapisi õppima, kuidas liikuda lahtises lumes. Kõige turvalisem ja kindlam variant on võõras kohas suusatades palgata giid.

Suusakuurordist suusainstruktori võtmine ei tähenda, et oled terve reisi ühel nõlval kinni ja teed harjutusi. Tavaliselt pakutakse ka freeride-instruktoreid, kes viivad sind tavanõlvadelt kaugemale ja põnevamatesse kohtadesse. Neil on ka teadmised, kuhu tasub minna ja milliseid asukohti on turvalisem vältida.

Tahan ikkagi ilma giidita minna!

Kui suundud kontrollitud nõlvadelt ja radadelt kaugemale, pead olema valmis, et kõik ei pruugi minna plaanipäraselt. Valmistumise üks osa on vajaliku varustuse kaasa võtmine ja oskus seda kasutada. Laviiniohtlikus piirkonnas liikudes on varustuse ABCks laviinipiipar, laviinisond ja labidas.

  • Laviinipiipar (ka laviinimajakas): edastab signaali, et sind leitaks, või otsib signaali, et saaksid otsida teist inimest, kes kannab laviinipiiparit.
  • Laviinisond: aitab määrata, kui sügaval on leitud inimene, st määrab alguspunkti kaevamiseks.
  • Labidas: vajalik efektiivseks kaevamiseks, et võimalikult kiiresti ohvrini jõuda.

Oluline on aga see, et vajalik varustus ning oskused pole mitte vaid sinul, vaid tervel grupil. Kui lähed suusatama kolme sõbraga ja ainult sinul on piipar, sond ja labidas, ei ole sellest suurt kasu, kui sina või keegi neist laviini alla jääb.

Millega saan end veel kaitsta?

Viimastel aastatel on spetsiaalsed õhkpadjaga seljakotid ka tavakasutajate seas populaarsust kogunud. Nende eesmärk on suurendada kehapinda, et lumelaviinis pinnale lähemal püsida. Samuti võib see aidata jätta lumme mattumisel sinu ümber suurema õhuruumi. Õhkpadjaga seljakotist üksinda siiski kasu pole ning seljakoti olemasolu ei tohiks anda liigset enesekindlust ega julgustada suuremaid riske võtma.

Talvespordiks mõeldud riietel on tihti RECCO märgis, mis tähendab et rõiva külge on õmmeldud alla 4g kaaluv peegeldi. Vastavat detektorit kasutades on otsijatel võimalik ohver lume alt üles leida. RECCO ei ole siiski suusapatrullil ega päästemeeskondadel esimene tööriist ohvrite leidmiseks. Seda kasutatakse pigem surnukeha leidmiseks ja mäelt ära toomiseks, mitte ellujäänu päästmiseks.

Oskused, mis päästavad elusid

Kui ostad varustuse esmaspäeval ja lähed teisipäeval mäele suusatama, ei ole isegi kõige kallimast varustusest abi. Selleks, et kriitilisel hetkel adekvaatselt reageerida, on vajalik oma varustust tunda ja selle kasutamist järjepidevalt harjutada.

Paljudes suusakuurortides on treeningväljakud, kus saad harjutada piipariga otsimist ning isegi „ohvri“ väljakaevamist.

Samamoodi on suureks abiks teoreetilised teadmised. Näiteks see, et laviiniriskiga nõlvadel liigutakse ükshaaval ning ülejäänud grupp püsib ohutus piirkonnas. Juhul kui ka laviin vallandub, on vähemalt osa grupist päästevõimeline.

Looda parimat, valmistu halvimaks

Reisikindlustus on kujunenud lahutamatuks osaks reisi planeerimisest. Oled sa aga teadlik, mida kindlustus katab või ei kata? Suure tõenäosusega leiad oma kindlustuse tingimustega tutvudes, et üldiselt välistatud tegevuste all on kirjas mäesuusatamine või lumelauaga sõitmine väljaspool selleks märgitud ala.

See tähendab, et kui sinuga juhtub õnnetus ning sa vajad päästmist või meditsiinilist abi, on sul vaja see hiljem omast taskust kinni maksta. Summad võivad seejuures ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse või isegi kõrgemale.

Euroopa ravikindlustuskaart? See ei kata omavastutustasusid, Euroopa Liidu riikidevahelist transporti ega eraarsti juures tehtud kulutusi.

Tasapisi soovitud suunas liikuma!

Muretse endale õige varustus ning harjuta selle kasutamist regulaarselt. Lahkudes kontrollitud nõlvadelt, tee seda koos professionaalide või inimestega, kellel on nii vajalik varustus, teadmised kui ka oskused. Enne mäele minekut kontrolli alati kohaliku kuurordi veebilehelt või piirkondlikust organisatsioonist hetke laviiniriski hinnangut. Enne kui Eestist lahkud, veendu selles, et sinu valitud reisikindlustus katab kõik planeeritud tegevused.

Loe artiklit ka Eesti Päevalehes!