Euroopa Liidu pingutused panna õigusriigi tavadest kõrvale kalduvat Poolat ja Ungarit kurssi muutma, on aastaid ebaõnnestunud. Meie partner ning Tartu ülikooli Euroopa Liidu õiguse kaasprofessor Carri Ginter ütles intervjuus “Välisilmale”, et nüüd, kus õhus on pandeemia taasterahastu kümnete miljardite eurode külmutamine, on Poola ja Euroopa Liidu suhete olukord dramaatiline.
Õigusriigi küsimus
Mure Poola ja Ungari demokraatia pärast on Euroopa pealinnades kõlanud nukra refräänina aastaid. Meediavabaduse piiramine, prokuratuuri ja kohtute muutmine valitsuse käepikenduseks ja vähemuste õiguste piiramine on märksõnad, mida Brüssel on püüdnud dialoogis Varssavi ja Budapestiga tõstatada. Hoolimata mitme menetluse alustamisest ja trahviähvardustest, pole kursimuutust näha, vahendas “Välisilm”.
Õigusriigi küsimus tõusis taas teravalt päevakorda kui Poola konstitutsioonikohus teatas mõne nädala eest, et osa Euroopa Liidu õigusest on Poola põhiseadusega ühitamatu. Sisuliselt kordas konstitutsioonikohus juba varem Poola valitsuse väljaöeldud seisukohta, et Euroopa Kohtu otsuseid, mis nõuavad õigusreformi tagasi pööramist, ei kavatseta täita – see on Poola siseasi ja Euroopa Kohtul pole õigust sellesse sekkuda.
“Olukord on väga dramaatiline, seda ei saa alahinnata. Kui Poola ütleb, et need tingimused, mille alusel ta Euroopa Liitu astus, et need põhiklauslid, mis on kogu aeg seal olemas olnud, tema konstitutsiooniga enam kokku ei lähe, siis on väga suur risk, et Euroopa Liit kaotab oma vestluspartneri ja Euroopa Kohus kaotab oma koostööpartneri Poola kohtute näol,” sõnas Ginter.
Vaata lähemalt ERRist.
