Meie advokaat Lee Laanemäe kirjutas töölepingu seaduse (TLS-i) töötaja puhkust puudutavatest punktidest, milles leidub nii mõndagi huvitavat.
TLS järgi on töötajal õigus saada puhkust – see tähendab, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest. Puhkuse eesmärgiks on töötajale vaba aja andmine selleks, et vältida läbipõlemist ning taastada oma töövõime. Seetõttu on seadusandja ette näinud ka selle, et puhkust ei saa asendada muude hüvedega ja tööandjal on kohustus maksta puhkusetasu.
Põhipuhkuse aja määrab tööandja, kuid sealjuures peab ta üritama arvestada ka töötaja soove, mida on võimalik mõistlikult tööandja ettevõtte huvidega ühildada. Kui töötaja avastab, et ajakavas ei ole puhkust märgitud, on tal õigus teatada puhkuse kasutamisest tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks meili teel) vähemalt 14 kalendripäeva ette.
Oluline on teada, et tööandjal on teatud juhtudel õigus ka puhkus katkestada või edasi lükata. Selline õigus tekib tööandjal siis, kui töökorralduses on tekkinud hädavajadus ning eelkõige tehakse seda kahju ärahoidmiseks. Sellisel juhul peab tööandja töötajale hüvitama puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulud ning andma töötajale puhkuse poolte kokkuleppel muul ajal.
Kui juhtub, et töötaja jääb puhkuse ajal haigeks, ei pea ta haigestumisest tervenema puhkusepäevade arvelt. Selleks on TLS-is ette nähtud võimalus ka töötajal puhkus katkestada, kui tekib ajutine töövõimetus (haigestumine). Juhul, kui töötaja puhkuse ajal haigestub, peab ta esimesel võimalusel tööandjat teavitama ja avaldama soovi puhkus katkestada. Lisaks tuleb konsulteerida perearstiga, kes peab avama töövõimetuslehe. Töötajal tekib õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse katkestuse asjaolu äralangemist ehk peale haigestumise lõppu, või siis poolte kokkuleppel muul ajal.
Et arusaamatusi vältida, soovitab advokaat kalendriaasta alguses koostada puhkuste ajakava, mille abil on nii tööandja kui töötaja ootused kaardistatud.
