Detsembris riigikogus maha hääletatud vaenukõne eelnõu on nüüd taas ettevalmistamisel. Loodav eelnõu muudaks vaenukõne senise defineerimise ja selle eest määratavad karistused karmimaks.
Euroopa Liidu direktiiv näeb ette, et juba viha õhutamise algatamine, viha õhutamine ise ja sellele kaasaaitamine oleks kriminaliseeritud ning selle eest määrataks kuni aastane vanglakaristus. Direktiivi alusel algatas Euroopa Komisjon oktoobri lõpus Eesti suhtes rikkumismenetluse. Eesti aga komisjoni väidetega ei nõustunud ja lükkas need tagasi, meie partner ja Euroopa Liidu õiguse ekspert Carri Ginter usub, et raamotsuse ülevõtmisel tuleks eelistada konservatiivset lahendust.
,,Piiri tõmbamine, kus algab kuritegu, võib inimeste elu väga palju mõjutada. Kõige suurem oht on see, et tekib hulk juhuslikke kriminaalasju mingite gruppide algatusel ja siis sellest tekib uus ebaõiglus. Mida rohkem sekkutakse karistusõiguslikult sellesse, mida inimesed võivad või ei või öelda, seda suuremaks muutub risk, et üks maailmavaade saab karistusõigusega eelisõiguse teiste maailmavaadetele üle,” tõdeb Ginter.
Loe lähemalt Postimehest.
