Meie partner Kaido Künnapas kirjutas ajakirjas RUP kaheosalise artikli rahvusvahelisest topeltmaksustamisest. Toome siin lühidalt välja artikli olulisemad punktid.
Topeltmaksustamise olemus ja tekkimine
Rahvusvaheline topeltmaksustamine tekib siis, kui kaks või enam riiki soovivad maksustada sama tulu, mis võib juhtuda kas maksuresidentsuse või tuluallika määramise konfliktide tõttu. Topeltmaksustamise vältimiseks sõlmivad riigid maksulepinguid. Eesti on sõlminud maksulepingu 62 riigiga, kuigi hiljuti tühistas Valgevene poliitilise demonstratsioonina oma lepingu.
Topeltresidentsus ja kuidas seda vältida
Topeltresidentsus tekib siis, kui isik (füüsiline või juriidiline) muutub samaaegselt maksuresidendiks mitmes riigis. Näiteks võib juhtuda, et Eesti peab siin asutatud ühingut maksuresidendiks, samas kui teine riik loeb ühingu maksuresidendiks selle juhtimise asukoha alusel.
Näide 1: Soomlane Pekka juhib oma Eesti OÜ-d Helsingist, mistõttu on OÜ maksuresident nii Eestis kui Soomes. Soome nõuab aastapõhiselt kasumilt tulumaksu, samal ajal kui Eesti maksustaks kasumit jaotamisel.
Näide 2: Eesti ettevõtja Kaido kolib Balile ja juhib sealt oma OÜ-d, mistõttu muutub OÜ maksuresidendiks nii Eestis kui Indoneesias, mis toob kaasa topeltmaksustamise.
Näide 3: Mart elab 7 kuud Hispaanias ja 5 kuud Eestis, olles mõlemas riigis maksuresident. See võib tuua kaasa topeltmaksustamise, näiteks kinnisvara müügilt saadud kasumilt.
Kuidas topeltresidentsust lahendada? Maksulepingud sisaldavad selleks reegleid. Füüsiliste isikute puhul vaadatakse alalist elukohta, isiklikke ja majanduslikke sidemeid, viibimisaega ja kodakondsust. Juriidiliste isikute puhul peavad riigid läbirääkimiste teel otsustama, kumb saab maksustamise õiguse.
Residentsuse ja allikariigi konfliktid
Topeltmaksustamine tekib ka siis, kui maksuresident saab tulu välisriigist. Maksulepingud määravad, kuidas jaotada maksustamisõigusi residentsus- ja allikariigi vahel.
Kui Eesti äriühingul tekib välisriigis püsiv tegevuskoht, võib see tuua kaasa topeltmaksustamise. Näiteks Eesti ettevõtja osutab Soomes ehitusteenuseid, mistõttu Soome maksustab sellest teenitud kasu.
Näide 4: Eesti maksuresident Kaido müüb Hispaanias asuva kinnisvara, mis toob kaasa tulumaksu Hispaanias ja Eestis, kuid Hispaanias tasutud tulumaks arvatakse Eestis maha.
Näide 5: Taani maksuresident Lars müüb oma osaluse Eesti OÜ-s, mis ei ole kinnisvaraühing. Eesti ei maksusta seda, kuid Taani võib maksustada.
Näide 6: Lars saab juhatuse liikme tasu Eesti OÜ-st. Eesti maksustab seda tasu, samas kui Taani annab topeltmaksustamisest vabastuse.
Kuritarvituste tõkestamine
Topeltmaksustamist või selle peegelpilti topeltmittemaksustamist võib kohata ka olukordades, kus välismaine tütarühing on asutatud mõnda madalama maksumääraga piirkonda (näiteks Küprosele) ning ta maksab dividende Eesti ühingule, mis omakorda maksab need maksuvabalt edasi oma osanikele.
Selline lahendus võib olla täiesti tavapärane ning selle kasutamine majanduslikult põhjendatud, millisel juhul topeltmaksustamist ei teki. Probleemid tekivad siis, kui välismaise tütarühingu asutamiseks või ostmiseks puuduvad selged majanduslikud põhjendused.
Näide 7: Eesti OÜ omanik Kaido saab dividende Läti tütarühingult, mis võib tuua kaasa topeltmaksustamise, kui Läti ühingu asutamisel puudusid majanduslikud põhjendused.
Märkimisväärne on hiljutine kaasus Leedus, kus maksuhaldur otsustas maksustada välismaisest tütarühingust saadud dividende juba nende saamisel, mitte edasi maksmisel. Hetkel on pooleli selle õiguslikkust puudutav kohtuvaidlus, kuid ei saa välistada, et taolist lähenemist võidakse hakata rakendama ka teistes riikides, näiteks Eestis.
