Praegu käib raiemahtude suurendamise üle terav vaidlus, kuid tegelikult on lood kohaliku ressursi kasutuselevõtmiseks vajalike mahtude suurendamisega hoopis tumedamad, kirjutab meie vandeadvokaat ja keskkonnaõiguse ekspert Britta Retel Ärilehes.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt on teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku ajutiselt suurendada raiemahtu, et leevendada Venemaa sõjategevusest ja kaasnenud sanktsioonidest ning ebakindlusest tingitud toorainete puudust Eesti tööstusettevõtetele. ,,See on väga vajalik hetkel energiasektorit valitseva ebakindluse leevendamiseks,” rõhutab Retel.
Retel selgitab, et Venemaalt ja Valgevenest lähtuva puidu tarneahela katkemine vajab kiireid lahendusi, kuid hirm takistab raiemahtude suurendamist ning ka raiete lubamise jätkamist aladel, kus see seni on olnud võimalik. Nimelt algatas Euroopa Komisjon 2021. aasta Eesti Vabariigi suhtes rikkumismenetluse. Selle taga oli huvigruppide surve seoses looduskaitsealadel toimuva raietegevusega ning ka pöördumised Euroopa Komisjonile.
Rikkumismenetluse ajendil edastas veebruaris keskkonnaamet keskkonnaministeeriumile taotluse loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide range kaitse alla võtmise kohta. Nii soovitakse moodustada Natura 2000 aladele 42 000 hektari ulatuses uued rangete kaitsetingimustega sihtkaitsevööndid.
Kui varasemalt on teatud tingimustel lubatud raiet ka üle-euroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustiku aladel, on uute tingimuste kehtestamisel nendel aladel metsamajanduslik tegevus välistatud. Seadusest tulenevat volitust kasutades on keskkonnaamet juba idee-faasis olevatel perspektiivsetel kaitsealadel keeldunud raiete lubamisest ning menetlused on peatatud kuni 28 kuuks. Retel selgitab, et seega ei sõltu otsus pelgalt sellest, kas keskkonnaministeeriumi hinnangul on ettepanek põhjendatud ning lisab, reaalsuses on kohaliku ressurssi tarbimine vajalik ning piirangud peavad olema põhjendatud ja vajalikud.
Loe lähemalt Ärilehest.
