Möödunud aasta kevadel sattusid mitmed puudega laste pered ootamatult olukorda, kus aastaid raske puudega elanud lapsed jäeti ootamatult puudest ja sellega seotud toetusest ilma (rohkem infot). Riigi sõnul olevat lapsed, kes veel aasta tagasi elasid riigi hinnangul eluohtliku haigusega ning vajasid ööpäevaringset järelvalvelt, nüüd liiga terved.
Mitmed pettunud lapsevanemad pöördusid seejärel sotsiaalkindlustusameti (SKA) vastu kohtusse. Sel nädalal sai puuetega inimeste jaoks märgilise kohtuvõidu Gerda Uussaar, kes kasvatab Saaremaal tsüstilise fibroosiga 11-aastast poega. Meie vandeadvokaadi Lise-Lotte Lääne sõnul lükkas riigikohus mitmed sotsiaalkindlustusameti seadusvastased väited ümber. Puude äravõtmise või selle määra vähendamise õigustuseks neid tulevikus enam kasutada ei saa.
Kolm peamist probleemi
Lääne selgitab, et riigikohus heitis sotsiaalkindlustusametile ette kolme põhilist möödalaskmist.
Esiteks võrdsustas amet seni lapsele vajalikud ravitoimingud tavapärase vanemliku hoolega. SKA selgitas, et näiteks kõrge palavikuga lapsele annab ju hea vanem palavikualandajat. Amet asus ka seisukohale, et kui laps võtab vale annuse või jätab rohu sootuks võtmata, on tegu lapse enda raviveaga.
Riigikohus luges mõlemad tõlgendused valeks. ,,Kui ravitoimingud on sedavõrd keerulised ja intensiivsed, et ilma nende väga hoolika ning õigeaegse elluviimiseta tekib oht lapse elule ja tervisele, siis tuleb puudeastet hindama asuda,” selgitas Lääne.
Teiseks käskis kohus põhjalikumalt hinnata järelevalve vajadust. Siiani hindas amet Lääne sõnul seda vaid vaimsete häirete puhul.
Järelevalve vajadust ei välista kõrgema kohtuvõimu hinnangul ka see, kui kellegi tervislik seisund on tänu ravile enamasti kontrolli all. ,,Ka siis võib näiteks astma, diabeedi või epilepsia korral ootamatult vallanduda haigushoog, millele laps ei suuda reageerida,” nentis Lääne. Olukorras, kus vanemad peavad looma pideva järelevalve, et diabeetilisele koomale või eluohtlikule hingamispeetusele õigel ajal jaole jõuda on Lääne hinnangul kohatu rääkida tavapärasest vanemlikust hoolest.
Kolmandaks puudutab riigikohtu lahend põhjalikult söömist, mida seni väga kitsendavalt tõlgendati. Kohus ei nõustunud ka siinkohal senise tõlgendusega, sest kui laps tervise tõttu vajab söömisel kõrvalabi või juhendamist, et tema tervis ja elu ei satuks ohtu, on juba olemas puude raskusastme tunnused. ,,Vahe ongi selles, et üldiselt ei peaks lapsevanem muretsema, mida tema laps koolis lõunaks sööb, aga diabeeti või fenüülketonuuriat põdeva lapse puhul peab kontrollima iga suutäit. Mitte et olla kindel lapse tervislikus toitumises, vaid seetõttu, et toit on lapse jaoks potentsiaalne oht tema tervisele ja elule,” tõdes Lääne.
Halb praktika jätkub, otsused ei muutu
Sotsiaalkindlustusamet on lubanud kohtuotsuse valguses üle vaadata oma senise praktika ja rakendada uuendusi edaspidi. Kehtivaid otsuseid aga ei muudeta.
Lääne peab seda sotsiaalkindlustusameti järjekordseks möödalasuks. Õigusvastaste otsuste tekitatud ebaõiglus tuleks tema arvates ameti enda initsiatiivil heastada, sest nagu riigikohus on varem öelnud: kui avaliku võimu tegevus toob kahjuliku tagajärje, siis tuleb teha mõistlikke jõupingutusi, et see kõrvaldada. ,,Seega peaks amet ise hammasrataste vahele jäetud peredele appi minema ja nende otsused üle vaatama.”
Vaata lähemalt Postimehest.
