Ebamõistlikult väike riigi õigusabi eelarve teeb järjest raskemaks kõige haavatavamatele ühiskonnaliikmetele kaitse ja esinduse tagamise kohtus ja kohtuväliselt. Kui süsteemi lisaraha juurde ei panda, pole peagi enam riigi õigusabi osutavaid advokaate kusagilt võtta.
„Riik peab tagama õigusabi nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasjades neile, kes advokaadi abi eest ise tasuda ei jõua või kellele kaitsja või esindaja on seadusega ette nähtud. Näiteks kriminaalasjades on kaitsja osavõtt paljudes asjades kohustuslik, aga ka laste hooldusõiguse asjades ja näiteks psüühikahäiretega inimeste raviasutusse paigutamisel peab neil olema esindaja, kes nende õiguste eest seisab. Kaitsjad ja esindajad leitakse advokatuuri liikmete seast. Kuid kuna riigi makstav tasu selle õigusteenuse eest jääb kaks-kolm korda tegelikule õigusabi turuhinnale alla, on jäänud vaid käputäis väga kogenud ja efektiivselt töötavaid advokaate, kes on nõus seda tööd tegema,“ selgitas teravat probleemi advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Triin Toom saates „Soraineni sagedus“.
Õigusabi eest tasub riik ning tasumäärad on kindlaks määratud justiitsministri määrusega. Seni on tasu olnud 27 eurot pooltunnist. Justiitsministeeriumil on plaanis küll tasu 1. veebruarist alates tõsta 36 euro peale pooltunnist, kuid turuhinnast on ka see määr väga palju madalam. Nimetatud summad ei võrdu advokaadi töötasuga, vaid advokaadibüroo, kes riigile teenust osutab, peab sellest tasuma kõik ettevõtluskulud ja advokaadile palka makstes ka tööjõumaksud. Töötasuna saab advokaat sellest kätte alla poole. Lisaks on määratud menetlustoimingutele piirmäärad, st lagi, mitme tunni eest arvet esitada saab. Nii võib juhtuda, et tasu saab nt küsida 1,5 tunni töö eest, kui tegelik tööaeg on nt 4 tundi.
„Seda raha ei ole vaja advokaatidele, kes leiavad kindlasti ka muud, mõistlikult tasustatavat erialast tööd, vaid meie ühiskonna kõige nõrgematele, kes ei jaksa ega oska enda eest ise seista ega sageli tunnegi oma õigusi. Riigi õigusabi süsteem on mõeldud just nende inimeste kaitseks. Riigi õigusabi tööd tegevaid advokaate jääb aasta-aastalt aina vähemaks. Alla 30-aastaseid advokaate pole nende seas mitte ühtegi. Tegemist ei ole ka mingi lihtsa tööga – valdkond on spetsiifiline, sageli tuleb tegeleda väga raskete klientidega ning selleks peab ka olema kogemusi ja oskusi, mida sugugi mitte igal advokaadil oma teistsuguse spetsialiseerumise tõttu ei ole. Kui advokaadil mõnes valdkonnas piisavalt teadmisi ei ole, siis peab ta kutse-eetika reeglite järgi ülesande vastuvõtmisest loobuma. Riik peab muutma õigusabi osutamise advokaatidele majanduslikult mõttekaks – täna ei ole sellest tasust võimalik kaasaegset advokaadibürood pidada. Ehk oleks aus, kui riik ostaks ka riigi õigusabi teenust sisse hankega nagu muid teenuseid. Vähemalt mõnda liiki asjades võiks see hästi töötada,“ pani advokatuuri esimees Imbi Jürgen ettepaneku lauale, kuidas süsteemi parandada.
Möödunud aasta sügisel leidis ka õiguskantsler, et riigi õigusabi eest makstavatasu määrad on põhiseadusega vastuolus, sest ei taga abivajajatele õigust õiglasele kohtumenetlusele ega kaitsele. Samuti on Riigikohus juhtinud tähelepanu, et kehtivad tasumäärad ei taga riigi õigusabi süsteemi jätkuvust.
„Soraineni sageduse“ saates räägivad saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen partner Kaupo Lepasepp ja advokaat Mario Sõrm sellest, mis vahe on advokaadil ja tavalisel juristil, advokaadi kutse-eetikast, advokatuuri rollist ning riigi õigusabiga seotud probleemidest. Saatekülalised on advokatuuri esimees ja advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat Imbi Jürgen ning advokatuuri juhatuse liige, vandeadvokaat Triin Toom. Triin on Soraineni vaidluste lahendamise ja ennetamise tiimi liige ning juhib rahvusvaheliste kohtumenetluste valdkonda Eestis.
Kuula saadet Äripäeva raadios
Loe artiklit Äripäeva digilehes.
