Eesti ravikindlustussüsteem põhineb solidaarsusel. See tähendab, et kõigile kindlustatutele kehtivad vähemalt teoorias ravi-, meditsiiniseadme- ja tervishoiuteenuste ning ravimite hüvitamiseks võrdsed õigused ja võimalused. Ent praktikas ei saa lubamatult palju inimesi ravikindlustuselt abi. Eesti on Euroopa Liidus üks suurema ravikindlustamata isikute osakaaluga riike – kindlustamata on 6% inimesi. Harvikhaigusega patsiendid peavad aga lausa 99% juhtudel suu riigi abist puhtaks pühkima, kirjutavad meie vandeadvokaat Lise-Lotte Lääne ja turundus- ja kommunikatsiooniassistent Isabel Kärtner tänase Eesti Päevalehe arvamuskülgedel.
Harvikravimite kättesaadavuselt on Eesti Euroopas viimaste seas, ka ravimite ooteaeg on ettenähtust ligi kolm korda pikem.
,,On ilmselge, et riik peab seadma prioriteediks abivajajate aitamise ja astuma lisasamme harvikhaigusega patsientide heaolu parandamiseks. Ajale jalgu jäänud süsteem ja iganenud süsteemi kinnistavad õigusnormid on aeg pensionile saata ning tuua riiklik ravikindlustuskaitse 21. sajandisse, kus inimene ei pea oma haigusega üksi hakkama saama ja lootma, et tema abipalvet näeb Facebookis piisavalt palju inimesi. Edukaid näiteid selle kohta leiab muu hulgas Rootsist, Saksamaalt, Belgiast ja Prantsusmaalt,” tõdevad Isabel ja Lise-Lotte.
Loe lähemalt Eesti Päevalehest.
