Meie kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna ekspert Sandra Mikli rääkis Delfi Ärilehele hoonete kasutuslubadest Lasnamäe kortermaja põlengu valguses.
Nimelt kirjutas Delfi, et aasta tagasi ühes Lasnamäe kortermajas puhkenud laastav tulekahju sai suure tõenäosusega alguse korterist, millel polnud kasutusluba. Tavaliselt väljastatakse kasutusluba kortermajale tervikuna, kuid selles juhtumis oli olukord teistsugune – igal korteril oli eraldi kasutusluba. Selles korteris asusid ebaseaduslikult paigaldatud ohtlik korsten ja kamin. Tulekahjus hävisid mitme inimese korterid. Hetkel on käimas kohtuasi kortermaja elanike ja kindlustusfirma vahel.
Mikli sõnul on tegemist äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga, mille detaile ta hetkel kommenteerida ei saa, sest vaidlused on alles pooleli. Küll aga rääkis ta hoonete kasutuslubasid puudutavatest reeglitest.
„Kasutusluba antakse hoonele kui tervikule. Erandjuhtudel võimaldab seadus anda kasutusloa osale hoonest. Osaline kasutusluba antakse näiteks olukorras, kus hoone ühes osas tehakse ehitustöid, sealhulgas ehitatakse ümber küttesüsteeme. Küttesüsteem on muuhulgas ka korsten,“ selgitas Mikli.
Ta lisas, et küttesüsteemi ehitamine ning seetõttu katusesse kui kandvasse või jäigastavasse konstruktsiooni ava tegemine on hoonega seotud oluline muudatus, mis enne 2015. aastat nõudis ehitus- ja kasutusluba, kuid peale 2015. aastat vastavate teatiste esitamist.
„Teatise- või loakohustus sõltub hoone suurusest või kasutusotstarbest. Antud kaasuses on tegu korterelamuga, millele kohalduvad elamule esitatavad ehk vähem ranged nõuded, see tähendab teatisekohustuslikkus. Sellegipoolest on muudatuse kavandamiseks vaja koostada ehitusprojekt ning esitada see kooskõlastamiseks kohalikule omavalitsusele,“ ütles Mikli.
Korteriühistul pole sageli otsustusõigust
Mikli rõhutas, et oma omandi, sealhulgas ehitise eest, vastutab omanik ise. Ühise asja ehk katuse eest võivad kolmandate isikute ees vastutada kaasomanikud ühiselt. „Katusesse ava tegemine ei kuulu korteriühistu tavapärase valitsemise raamesse, mida saaks otsustada korteriühistu juhatus. Kuna muudetakse katusekonstruktsiooni, see tähendab kaasomandi osa, siis saavad selle muutmise üle otsustada üksnes kaasomanikud.“
Praktikas on ebaseaduslike muudatustega tegelemiseks erinevaid võimalusi. „Kui kaasomanik ehitab ebaseaduslikult, siis probleem võib siiski olla kõikide kaasomanike oma. Vastutus ning nõuded on erinevad – kaasomanikevahelised eraõiguslikud nõuded, aga ka avalik-õiguslikud nõuded näiteks ettekirjutuse näol. Välistatud ei ole karistusõiguslik vastutus inimese elule, tervisele või varale ohtliku ehitise ehitamise eest,“ rääkis Mikli.
Miklil puuduvad andmeid selle kohta, kui suur on osakasutuslubade puudumise probleem praktikas, kuid inimeste teadlikkus nõuetest võiks olla parem. „Kui arvestada, et kandva seina eemaldamine näiteks paneelmajades on üsna tavapärane praktika, siis võib eeldada, et teadlikkus ümberehitamisest ja oluliste muudatuste nõuetest on praktikas vähene.”
