„Praegu oleme etapis, kus liikmesriigid teevad uute sanktsioonide kohta ettepanekuid ja otsitakse konsensust nende kehtestamiseks,“ ütles välisminister Eva-Maria Liimets saates „Soraineni sagedus“, kommenteerides Venemaale täiendavate sanktsioonide kehtestamise arutelu ELi äsjasel välisministrite kohtumisel. „Surve avaldamiseks Venemaale agressiooni lõpetamiseks on täiendava sanktsioonina Balti riigid koos Poolaga just neil päevil teinud ettepaneku sulgeda ELi riikide sadamad Vene lipu all sõitvatele laevadele. See sanktsioon oleks selge kahjuliku mõjuga Vene impordile ja ekspordile ning vähendaks valuuta jõudmist Venemaale,“ lisas ta. „Energeetika valdkonnas on arutelud üleval mitme nurga alt – ühelt poolt otsitakse võimalusi energiajulgeoleku tugevdamiseks ning sõltuvuse vähendamiseks Vene toorainest. Teisalt kombitakse pinda, kas meil on konsensuslikku valmisolekut panna sanktsiooni alla rohkem energiasektoriga seotud tegevusi kui need, milles seni on kokku lepitud. Näiteks on pikaajalise mõjuga sanktsioonina kokku lepitud, et energeetikavaldkonnas me enam ei ekspordi Venemaale kõrgtehnoloogiat. Energiasektori embargo osas veel konsensust siiski ei ole,” selgitas Liimets.
Ettevõtjad ootavad selgust
Kui ühelt poolt käib ELi valitsuste tasandil analüüs ja arutelu, milliseid sanktsioone Venemaa sõjalise jõu kurnamiseks veel kehtestada saab, siis teisalt on samal ajal ettevõtjatel ja eraisikutel tekkinud sanktsioonidega seoses hulk küsimusi, kuidas neid praktikas rakendama peab. „Näeme oma igapäevases nõustamistöös, et ettevõtjate jaoks on hetkel väga segadusttekitav, mida tohib teha, mida mitte, mida peab kontrollima, milline hoolsuskohustus kellelegi kohaldub, kui kaugele välja tuleb tuvastada tegelike kasusaajate ja juhatuse liikmete tausta,“ kirjeldas Soraineni finantsõiguse ekspert Krista Ševerev. Eriti suure surve all on finantsteenuste pakkujad, kes peavad maandama põhiriske – neil on erikohustused ja rangemad nõuded rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel. Kuid tuleb siiski arvestada, et selle seaduse alusel on sanktsioonide järgimise kohustus tegelikult kõigil juriidilistel ja eraisikutel. Rahvusvahelist sanktsiooni rikkuva tehingu tegijat võib oodata karistus.
Sanktsioonides aitab orienteeruda EU Sanctions Map
„Iga vene rahvusest isiku puhul ei soovita me kindlasti keelduda lepingu sõlmimisest – sõltub, kas isik või tema üle kontrolli omav isik on kantud sanktsioneeritud isikute nimekirja või mitte – samuti on väga oluline, et iga ettevõtja teaks, kas tema tegevussektoris on sanktsioone kehtestatud ning kui on, siis neid järgida. Näiteks puidutööstuses, relvatööstuses, tehnoloogiatööstuses jm sanktsioonidega seotud tööstustes peaksid ettevõtjad kindlasti olema teadlikud piirangutest, mis neile võivad kohalduda, ja kahtluste puhul küsima juriidilist nõu, et ennetada võimalikke rikkumisi,“ hoiatas Ševerev. Infot sanktsioonide ja sanktsioneeritud isikute kohta leiab Välisministeeriumi kodulehelt ja ka Euroopa Liidu sanktsioonikaardilt „EU sanctions map“.
„Keelduda tuleb tehingute tegemisest isikuga, kes on kantud sanktsioneeritud isikute nimekirja. Talle ei tohi laenu anda, isegi värvipliiatseid ei tohi tema käest osta – kõige karmimalt sanktsioneeritud isikute puhul on igasugune rahavahetus keelatud,“ selgitas Ševerev.
Venemaa vahendid sõja pidamiseks kärbuvad
Kui rääkida sanktsioonide mõju hindamisest, siis siin on Eva-Maria Liimetsa sõnul kaks poolt. Esimene on poliitiline eesmärk – selge sõnumi andmine Venemaale, et agressiivne sõjaline tegevus ei ole aktsepteeritav. Teine on majanduslik aspekt, mille käegakatsutavaid tulemusi on mitmeid: Venemaa börs on olnud suletud, rubla kurss on kukkunud, Venemaa keskpanga varade sanktsioneerimise tagajärjel on Venemaa valitsusel nendele puudulik juurdepääs, mistõttu ei saa sõjategevust nende arvelt finantseerida. Sanktsioonid tuginevad analüüsile, milline on majandustegevus Euroopa Liidu ja Venemaa vahel ning millised on võimalused lõpetada välisvahendite ja valuutareservide jõudmine Venemaale, et takistada sõjategevuse finantseerimist.
„Üle 3,4 miljoni ukrainlase on tänaseks oma kodumaalt lahkunud – meie ülesanne on teha sõjapidamine Venemaa jaoks majanduslikult nii ülejõukäivaks, et ta oleks sunnitud sõjategevuse lõpetama. Paralleelselt peame aga püüdma pehmendada sanktsioonide mõju teiste riikide jaoks, sest paraku mõjutavad sanktsioonid negatiivselt ka ELi riikide majandust. Kuid kuna õigus elule on väga oluline õigus ja seda Venemaa poolt Ukrainas tugevalt rikutakse, siis maailma üldsus peab sekkuma,“ rõhutas Liimets.
„Soraineni sageduse“ saatest
Seekordses „Soraineni sageduse“ saates arutlesid saatejuhid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik sanktsioonide kehtestamise protsessi üle, küsisid, millised sanktsioonid on olnud kõige mõjukamad ja millised sanktsioonid on lähiajal tulemas ning milliseid praktilisi küsimusi need ettevõtjatele põhjustavad. Saatekülalisteks olid välisminister Eva-Maria Liimets ja advokaadibüroo Sorainen finantsõiguse ekspert Krista Ševerev. Krista kuulub Sorainenis lisaks finants- ja kindlustusõiguse tiimile ka Ukrainas toimuva sõjaga seotud erakorralise abi ja õigusnõustamisega tegelevasse töörühma. Infot Ukrainaga seotud teemadel leiab Soraineni kodulehelt.
Kuula saadet Äripäeva raadios
