Kuigi praegune kriis tekitab palju määramatust, siis annab see ka häid võimalusi grupisiseste tehingute maksustamise (ehk siirdehindade) maailmas. Muutunud reaalsuse tõttu tuleks ettevõtjatel üle vaadata, kas oma kontsernisiseste tehingute tingimusi ja kasutatavaid siirdehindade määramise süsteeme muuta, et kontsernisiseseid hindu muutes jooksvaid maksukulusid vähendada.
Hetkeseis
Pandeemia loob selge ja tõelise ohu globaalsele majandusele. Ettevõtete tarneahelad on häiritud, paljud ettevõtted on silmitsi nõudluse vähenemise, tööjõu vähendamise ja madalama tarbijate usaldusega. Ettevõtjad koondavad oma jõudu ja energiat, et hallata rahakäibe vajadust, püüdes samal ajal pinnal püsida. Vähenenud sissetuleku ja suurenenud kulude tõttu peavad paljud rahvusvahelised kontsernid tegelema konsolideeritud kahjumiga.
Pandeemia majanduslik mõju peegeldub hästi siirdehindade arvestuse muutumises, seda eriti tsentraliseeritud ärimudelites. Piiratud riskiga üksused peavad arvestama eelkõige järgmiste mõjudega:
– piiratud riskiga üksused raporteerivad järjepidevalt positiivset sissetulekut, samas kui ettevõtjal ja grupil on rahavoo vajadused;
– kohalikud maksuhaldurid võivad vaidlustada erakorraliste kulude ja kahjumi mahaarvestamise;
– kontsernisisese finantseerimise vajadused suurenevad likviidsuse puudumise tõttu.
Ettevõtted, kes peavad nüüd tegelema maksubaasi kahanemisega ja kasumi ümberpaigutamisega, ei tohiks keskenduda ainult muudetud hinnapoliitika põhjendamisele. Oluline on talletada ka ärilised kaalutlused, mis on viinud kontsernisiseste tehingute mudeli muutumiseni. Muutused kontsernisisestes tehingutes nõuavad kontsernisiseste kokkulepete üle vaatamist õiguslikust ja majanduslikust perspektiivist.
Juriidilisest vaatepunktist võib hinnapoliitika muutmine kontsernisisestes kokkulepetes võimalik olla, kui see baseerub lepingute punktidel – näiteks kohustuste vastavusse viimine lepinguliste kohustuste vahekorra muutumisel; vääramatu jõu esinemine; lepingu ülesütlemise tingimused. Kui selliseid lepingupunkte kohaldada ei ole võimalik, saab tugineda näiteks ka ühinguõiguslikele aspektidele, kus tuleb siiski olla ettevaatlikum.
Kui võtta aluseks ärilised põhjendused, peavad ettevõtjad mõtlema läbi selle, kas neil on võimalust muuta praeguseid kontsernisiseseid tehinguid nii, et need peegeldaksid paremini poolte tegelikke rolle, ülesandeid ja riske. Sellised analüüsid võtavad fookusesse näiteks:
a) milline tehingu osapool sooritab milliseid toiminguid ning haldab ja kannab millised riske,
b) kuidas käituvad sellistes olukordades kolmandad, sõltumatud osapooled;
c) kas hinna kohandamist saab pidada äriliselt mõistlikuks mõlema seotud osapoole jaoks.
Muutunud olukord toob kaasa vajaduse muuta siirdehindade dokumentatsiooni 2020. majandusaasta (ja võimalik et ka edaspidi) kohta. Üle tuleb vaadata ja paljudel juhtudel ka ümber teha kontsernisiseste hindade leidmiseks tehtud võrdlusanalüüside alused. Reaalturuväärtuse põhimõtte rakendamine põhineb turuhindade ja iseseisvate osapoolte vahelise dünaamika analüüsil. Praegused varumis- ja nõudlusvapustused muudavad turuhindu ilmselt paljudes sektorites. Seetõttu muutub kontsernisiseste tehingute hindade tuvastamine eriti keeruliseks.
Võimaluste nägemine
Muutused ei ole alati halvad ja igas kriisis võib näha võimalusi. Näiteks grupistruktuuri ümberkujundamisel võib vara väärtuse vähenemine olla kohati ka kasulik. Nii mõnigi oma tegevust ümber kujundada sooviv rahvusvaheline struktuur on pidanud sellega kaasnevaid kulutusi liiga kõrgeks. Tänases päevas võib see olla võimalik märksa väiksemate kuludega, ilma et tegemist oleks lubamatute manipulatsioonidega. See kehtib ka kontsernisiseste ümberkujundamiste kohta, kuid nende puhul tuleb loomulikult kontrollida ja veel kord kontrollida ärilisi põhjendusi. Ka kontsernisisesed ümber struktureerimised peaksid olema dokumenteeritud siirdehindade dokumentatsiooni kaustades.
Väljaspool Eestit on nii mõneski riigis võimalik sõlmida maksuhalduritega siirdehindade eelkokkuleppeid (APA). Praegune olukord tekitab küsimusi, kas pandeemia tulemusena hakatakse APA-sid kehtetuks tunnistama, kuna nende andmise aluseks olnud asjaolud võivad olla oluliselt muutunud. Sama probleem võib tekkida ka Eesti maksuhalduri poolt antud siduvate eelotsustega, kus tehingu tingimuste muutumine võib tuua kaasa vajaduse eelotsuse uuendamiseks.
Kui eeltoodud teemad tekitasid teis huvi ning leidsite sealt enda jaoks uurimist vajavaid võimalusi või tähelepanu vajavaid riske, siis võtke ühendust Soraineni siirdehindade spetsialistidega ja oleme meeleldi valmis neid arutama.
