Vaenukõne kriminaliseerimise seadus on valitsuse laual ja ootab väljakuulutamist. Kas nüüd muutub vaba sõna Eestis karistatavaks?
„Sõnavabadus on kõikidele kallis. Me tahame, et saaksime öelda välja seda, mida mõtleme. Täiesti mõistetav on hirm, et kui midagi valesti ütled, siis võidakse sind vangi pista. Kui aga vaenukõne paragrahvi lähemalt sisse vaadata, selgub, et hirmuks pole põhjust,“ kinnitab advokaadibüroo Sorainen jurist Maarika Maripuu saates „Soraineni sagedus“.
Kuula saadet Soraineni Spotify kanalil
Kas inimeste elu ohtu seadmine on samaväärne liiklusväärteoga?
„Sõnavabadus on oluline põhiõigus, kuid tegemist ei ole ainsa õigusega, mille kaitse peab riik tagama. Seetõttu annab põhiseadus ka selged juhised sõnavabaduse piiramiseks. Näiteks on kuritegu ähvardamine, palgamõrva tellimine või pommiähvarduse tegemine – kõik need on teod, mida saab toime panna sõnadega. Põhiseaduse § 12 lõige 2 nõuab selgelt, et vaenu õhutamine peab olema keelatud ja karistatav. Mõned eelnõu kriitikud aga justkui absolutiseerivad sõnavabadust. Kuid põhiseadust ei saa lugeda valikuliselt, pigistades silma kinni nende kohtade juures, mis lugejale ei meeldi ning tehes seeläbi vale järelduse, justkui kaalub sõnavabadus alati üles kõik teised põhiõigused. Praegu kehtiva õiguse järgi on avalik üleskutse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses teatud rühmatunnusega käsitletav väärteona, kuid sedagi ainult siis, kui on võimalik tõendada, et üleskutsega kaasnes konkreetne oht inimese elule, tervisele või varale. Selline tegu on karistatav samaväärselt mõne liiklusväärteoga. Inimeste elu ohustava vaenu õhutamise karistamine väärteokorras on kohatu,“ selgitab Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner rõhutades, et riigil on kohustus inimeste põhiõigusi kaitsta, vajadusel ka karistusõiguse abil.
Kust jookseb piir sõnavabaduse ja vaenu õhutamise vahel?
Põhiseadus räägib sõnavabadusest, aga räägib ka sellest, et sõnavabadust tuleb teatud olukorras piirata. Küsimuse koht on olnud selles, kuhu täpselt piir tõmmata.
Valitsus on välja pakkunud teha karistatavaks avalik üleskutse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele kas isiku või isikute rühma vastu seoses mõne tema tunnusega, millega ta ennast identifitseerib või mida ta ei saa muuta. Tunnuste loetelu on seaduses välja toodud: rahvus, rass, nahavärv, sugu, puue, keel, päritolu, usutunnistus, seksuaalne sättumus, poliitilised veendumused, varaline või sotsiaalne seisund. Karistatav saab selline üleskutse olema vaid juhul, kui see on tehtud viisil, mis annab alust karta, et üleskutsele järgneb vägivallategu või ühiskonna turvalisus satub oluliselt ohtu. „Tegemist on väga kõrge lävendiga, mida ei täida suvalised netikommentaarid või solvavad väljaütlemised. Karistatavaks ei muudeta ühtegi konkreetset väljendit või sõna. Karistatavad on vaid sellised avalikud üleskutsed, mis võivad seada inimeste turvalisuse ohtu. Seetõttu ei ole asjakohane tuua võrdlusi mõne teise riigiga, kus karistatava vaenukõne lävend on oluliselt madalam“ täpsustas Kärner.
„Kriminaalõiguse vahenditega teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemist puudutava Euroopa Liidu raamotsuse ülevõtmise aeg oli juba pea 13 aastat tagasi, kuid Eesti pole seni veel seda teinud, mistõttu on tervitatav, et lõpuks on seaduseelnõu vastuvõtmiseks valmis,“ rõhutab Maarika Maripuu.
„Eesti seaduseelnõus on kuriteo tavakoosseisu puhul madalaim sanktsioonimäär rahaline karistus ja kõrgeim kuni 1-aastane vangistus. Raskematel juhtudel – korduvalt ja grupi poolt toime pandud tegude puhul – on sanktsiooniks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus,“ toob Markus Kärner välja seaduseelnõus sätestatud karistusmäärad.
Juunikuu „Soraineni sageduse” saates arutleme, kas vaenukõne kriminaliseerimine paneb vaba sõna ahelatesse, kust läheb piir isiku sõnavabaduse ja teiste isikute põhiõiguste rikkumise vahel ning millistel juhtudel võib vaba sõna olla karistatav. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaat Mario Sõrm ja juhtivpartner Kaupo Lepasepp. Saatekülalised on Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner ja Soraineni jurist Maarika Maripuu. Maarika on Soraineni vaidluste lahendamise ja ennetamise tiimi liige, kellel on sügavam huvi majanduskuritegude ja põhiseadusega seonduvate juhtumite vastu.
Kuula saadet Äripäeva raadios
Loe artiklit Äripäeva digilehes
Loe samal teemal meie partneri Carri Ginteri ja juristi Maarika Maripuu artiklit „Vaenukõne seadus avalikus kohas nõmetsejat ei karista”
